Lammekin
Lammekin oli valitseja Kuramaal, keda on mainitud 1230. aasta 28. detsembril "Kuramaa paganate" ja paavst Gregorius IX saadiku Alna Balduini vahel sõlmitud alistumis- ja ristimislepingus. Lepingus mainitud kohanimede järgi võis ta osaliselt valitseda alade üle, mis hilisemate dokumentide järgi kuulusid Ventava, Bandava ja Piemare piirkondadesse Põhja-Kuramaal. Arvamused selle osas, kui suur ta võimupiirkond ja -täius teiste kohalike ülikute kõrval oli, lähevad lahku – teda on pakutud nii kogu lepinguga hõlmatud territooriumi valitsejaks kui lihtsalt üheks, ehkki veidi tähtsamaks ülikuks teiste seas. Lepinguga kohustusid Lammekin ja teised paganad vastu võtma ristiusu, maksma makse oma maahärradele ja piiskopile ning osalema kristlaste sõjakäikudes. Lepingus ei mainita kohustuste tekkimist Liivimaa ristisõja juhtivate jõudude – Riia piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu – vastu ja rõhutatakse sõltumatust Rootsi ja Taani kuningriikidest.[1][2]
Lammekini (lepingu ladinakeelses tekstis Lammekinus) nime on peetud nii balti- kui ka läänemeresoomepäraseks, sarnaseid nimesid on 13.–14. sajandi dokumentides fikseeritud nii Kuramaal, Leedus kui ka Põhja-Eestis.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Švābe, Arveds. Senā Kursa. Straumes un avoti. Riia, 1938. Lk 66–74.
- ↑ Lamekins. Historia.lv