Laidevahe laht
Laidevahe laht on laht Saare maakonnas Saaremaa vallas Siiksaare ja Väljamõisa külas.[1]
Veerežiim muuda
Laidevahe lahe vesi on kollakalt hägune ja selle nähtavuse ulatus on 0,8 m. Veel on kõrge pH-tase (9,06), st lahes on hapniku üleküllus (103%). Samuti leidub seal rohkelt toitesoolasid, lahustunud orgaanilist ainet on keskmiselt. Seepärast on Laidevahe lahe vee üldine kvaliteet halb.[2]
Lahte suubuvad Sandla kraav, Mõrrasilm ja Enima silm.[1]
Elustik muuda
Suurtaimestik muuda
Veekogus kasvab arvukalt kaldaveetaimi, näiteks harilik pilliroog (Phragmites australis), kare kaisel (Schoenoplectus tabernaemontanii) ja meri-mugulkõrkjas (Bolboschoenus maritimus). Veesisestest taimeliikidest on esindatud mändvetiktaimed (Charophyta), kamm-penikeel (Potamogeton pectinatus) ja tähk-vesikuusk (Myriophyllum spicatum). II kategooria taimede hulka kuuluvad liht-randpung (Samolus valerandi) ja vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia).[2]
Laht paikneb Läänemere läheduses, mistõttu esineb sealses veesiseses taimestikus rannikumeredele iseloomulikke liike, näiteks põisadru (Fucus vesiculosus) ja meri-särjesilm (Ranunculus baudotii).[2]
Kalastik muuda
Laidevahe lahes leidub mitmeid kalaliike, kellest arvukaim on ogalik (Gasterosteus aculeatus). Ühtlasi on veekogus rohkelt roosärgi (Scardinius erythrophthalmus), viidikaid (Alburnus alburnus), hõbekokresid (Carassius gibelio), mudamaime (Leucaspius delineatus), nurge (Blicca bjoerkna) ja hauge (Esox lucius). Kaitsealustest liikidest esineb hinki (Cobitis taenia).[2]
Linnustik muuda
Veekogus ja selle ümbruses pesitseb suur hulk erinevaid linnuliike, kellest paljud on arvatud looduskaitse alla. Nii kuuluvad II kaitsekategooriasse näiteks sarvikpütid (Podiceps auritus), väikekajakad (Larus minutus, Hydrocoloeus minutus), soopardid (Anas acuta) ja mustsaba-vigled (Limosa limosa), III kategooriasse aga punajalg-tilerid (Tringa totanus), randtiirud (Sterna paradisaea), jõgitiirud (Sterna hirundo) ja tõmmuvaerad (Melanitta fusca). Eelnimetatud looduskaitse kategooriasse kuuluvad veel vööt-põõsalinnud (Sylvia nisoria), hallpõsk-pütid (Podiceps grisegena), ristpardid (Tadorna tadorna), suurkoovitajad (Numenius arquata) ja punaselg-õgijad (Lanius collurio).[2]
Kaitse muuda
Laidevahe laht kuulub Laidevahe looduskaitsealale, mille eesmärk on kaitsta ohustatud poollooduslikke kooslusi, jäänukjärvesid ning territooriumil esinevaid liike ja nende elupaikasid. Ühtlasi kuulub piirkond Siiksaare-Oessaare lahtede linnualana ja Siiksaare-Oessaare loodusalana (keskkonnaregistri kood EE0040469) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Keskkonnaagentuur (s. a.). Veekogu: Laidevahe laht VEE3415000. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-291760327.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.
Välislingid muuda
- Laidevahe Eesti looduse infosüsteemis