Laachi järv
Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis. See on väheaktiivse Laachi vulkaani kaldeerajärv.
Laachi järv asub Koblenzist 24 km ja Bonnist 37 km kaugusel. Kaugus Reinist on 8 km.
Järv asub 259 m üle merepinna, on ovaalse kujuga, ümbermõõduga umbes 8 km ja ümbritsetud keskmiselt 125 m kõrguse valliga. Suurim sügavus on 53 m. Pindalaga 3,3 km² on see Rheinland-Pfalzi suurim järv. Veetase järves kõigub oluliselt, sõltudes sademetest, aga järve pindala kuigivõrd ei muutu, sest järv on kõikjal sügav.
Järv on äravooluta ja peamiselt põhjaveelise toitega. Järve vesi on sinine, väga külm ja maitselt kibe.
Järve nimi tuleb vanaülemsaksa keelest, kus sõna lacha tähendab järve. Niiviisi tähendab järve nimi sõna-sõnalt järve järve.
Järve läänekaldal asub benediktiini klooster. Selle asutas 1093 esimene Reini pfaltskrahv Heinrich II, kelle enese loss asus järve vastaskaldal. Klooster likvideeriti 1802 ja taasasutati 1897.
Järv tekkis vulkaanipurske tagajärjel 12 900 kuni 11 200 aastat tagasi. Välja purskas 6 km³ magmat, mistõttu tekkis 16 km³ tefrat. See purse oli pisut suurem kui 1991 toimunud Pinatubo vulkaani purse, kus välja paiskus 10 km³ tefrat. Pisut hiljem, arvatavasti kahe-kolme päeva pärast varises tühjenenud magmakamber enda peal olevate pinnakihtide raskuse all kokku ja sellele kohale tekkiski praegune Laachi järv.
Tefra ummistas kogu Reini jõe, mistõttu moodustus 140 km² suurune järv. Lõpuks murdsid jõeveed sellest tammist läbi ja tekitasid paisust allpool tohutu uputuse. Selle katastroofi setteid on leitud toimumise paigast allavoolu kuni Bonnini. Vulkaanipurskel välja paiskunud tefra jälgi on leitud kõikjalt Euroopast ja seda kasutatakse setete vanuse määramiseks.
Laachi vulkaani purse langeb kokku nooremas drüüases toimunud kliima jahenemisega. Siiski oli vulkaani purse liiga väike selleks, et kogu maailma kliimat mõjutada, täpselt nagu Pinatubo purse ei tekitanud ülemaailmset jahenemist.
Järvealune on tänapäevalgi seismiliselt aktiivne. Järve all on täheldatud suuri soojuslikke anomaaliaid. Järve kagukaldal tulevad pinnale järve põhjas magmast eralduvad süsihappegaasi mullid. Seetõttu on Laachi järv uinunud vulkaan, mis võib aga jälle purskama hakata. Kuigi see uus võimalik purse oleks märksa väiksem eelmisest, põhjustaks see siiski tohutut kahju, kui mõelda sellele, et Saksamaa on väga tihedalt asustatud ja Laachi järv asub kõigest 8 km kaugusel Reinist, mis saastuks kohe vulkanismi jääkainetega.