Vikipeedia

Laçıni Kurdi Vabariik

Laçıni Kurdi Vabariik (kurmandži keeles Komara kurdî ya Laçînê) oli lühiajaline tunnustamata riik, mille kuulutasid 1992. aastal, Esimese Mägi-Karabahhi sõja ajal, välja kurdi natsionalistid endise Punase Kurdistani[1] territooriumil, ja mis läks laiali samal aastal.

Laçıni Kurdi Vabariik
Komara kurdî ya Laçînê (kurmandži)

20. mai 1992 – 1992 lõpp
Lipp
Laçıni Kurdi Vabariik (1992)
President Wekîl Mustafajev
Pealinn Laçın
Eelnev Järgnev
Aserbaidžaan Mägi-Karabahhi Vabariik

Taust

muuda

1923. aastal lõi Nõukogude Liidu valitsus Aserbaidžaani NSV-s haldusüksuse, mida tuntakse Kurdistanski maakonna ehk "Punase Kurdistani" nime all. See koosnes Laçıni, Qubadli ja Zəngilani rajoonidest, mille pealinn oli Laçın.[2] Kurdistani maakond reorganiseeriti 1930. aastal korraks Kurdistani ringkonnaks ja seejärel saadeti laiali; pärast seda järgnes rida kurdide küüditamisi.[3]

Alates 1961. aastast, mil algas Esimene Iraagi-Kurdi sõda, tehgid küüditatud jõupingutusi oma õiguste taastamiseks, eesotsas Mehmet Babajeviga; need osutusid asjatuks.[4] 1980. aastatel tõusid nõukogude kurdide natsionalistlikud püüdlused uuesti esile, mis viis 1989. aastal Yekbûni organisatsiooni moodustamiseni, mille eesmärgiks oli kurdide autonoomia taastamine. NSV Liidu valitsus Gorbatšovi juhtimisel püüdis teha koostööd Yekbûniga, et pidada läbirääkimisi Punase Kurdistani taastamise üle. Sellegipoolest lõpetas NSV Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal koos Türgi vaenulikkusega selle plaani suhtes kõik püüdlused luua Nõukogude Liidus autonoomne kurdi riik.[5]

Esimene Mägi-Karabahhi sõda ja iseseisvus

muuda

Esimene Mägi-Karabahhi sõda (1988–1994), milles võitlesid Mägi-Karabahhi Vabariigi separatistid koos Armeeniaga Aserbaidžaani vastu, kandus üle endise Punase Kurdistani aladele. Lahingute tõttu põgenes piirkonnast enam kui 80% olemasolevast kurdi elanikkonnast.[6]

Uue organisatsiooni, "Kaukaasia Kurdistani Vabadusliikumise"[7] liikmed, keda juhtis Wekîl Mustafajev, jäid piirkonda. Noorena Usbeki NSV-sse küüditatud Mustafajev oli naasnud rahvuslasi organiseerima.[8] Pärast seda, kui Armeenia väed 1992. aasta mais Laçıni vallutasid, kogunes see organisatsioon linnas ja kuulutas 20. mail välja Laçıni Kurdi Vabariigi loomise, heisates Laçınis Kurdistani lipu.[9] Laçıni, Cəbrayıli, Kəlbəcəri, Qubadlı ja Zəngilani rajoonid kuulusid kõik vabariigi haldusalasse.[10] 9. juunil toimus vabariigi esimene kongress, mille tulemusena valiti presidendiks Mustafajev.[11]

Armeenia seisukoht natsionalistide tegevuse suhtes oli esialgu toetav. Armeenia võimude silmis sai vabariigi väljakuulutamist kasutada Aserbaidžaani vastu, näidates, et kurdid ja armeenlased võitlevad koos Aserbaidžaani vastu.[12] Lisaks eeldati, et Laçıni Kurdi Vabariik on tegelikult Armeenia ülemvõimu all ja selle olemasolu ei mõjutaks koridori, mis ühendab Armeeniat Mägi-Karabahhiga.[13] Ka Venemaa valitsus toetas tekkivat vabariiki;[14] juunis 1992 sõitis Mustafajev Moskvasse, et kohtuda Venemaa välisministeeriumiga. 2014. aastal ajakirjale Rudaw antud intervjuus väitis Mustafejev, et pärast kohtumist venelastega üritas Aserbaidžaan talle altkäemaksu anda vabariigi laialisaatmiseks, kuid ta keeldus.[15]

Aserbaidžaani suureks meelehärmiks toetas Armeenia Laçıni Kurdi Vabariiki kogu 1992. aasta jooksul. Aserbaidžaani meedia mõistis regulaarselt hukka kurdi ja armeenia ühispüüdlused Aserbaidžaani destabiliseerimiseks. Organisatsiooni "Kurdi Vabastus Liikumise" asepresident Alikhane Mame ütles, et kurdide saatus sõltus Armeenia võidust sõjas ning tema väiteid korrati ka Armeenia meedias.[16]

Mustafajev osales ka 1992. aasta suvel PKK konverentsil, mis käsitles kurdide võitlust Türgis; pärast seda nimetas ta Armeeniast pärit kurdi Ishhan Aslani "selle uue vabariigi sõjaväeülemaks".[17]

Mustafajev ütles ka, et oli selle aja jooksul kokku puutunud Abdullah Öcalaniga. Mustafajev kritiseeris Öcalanit tema püüdluste eest luua Süürias iseseisev Kurdistan, kuna Ḩāfiz̧ al-Asadi valitsus ei lase sellel kunagi teoks saada. Pigem kutsus ta Öcalanit Laçıni Kurdi Vabariiki tulema ja selle presidendiks saama, öeldes, et vabariik on kurdidele vaba ja turvaline maa Armeenia kaitse all.[18]

Laiali saatmine ja pärand

muuda

1992. aasta lõpuks olid aga Armeenia võimud hakanud Mustafajevi ja tema kaasrahvuslaste vastu pöörduma, mõistes, et kurdide vabariigi olemasolu lubamine piirkonnas on vastuolus narratiiviga, et kogu Karabahhi elanikkond on alati olnud etniliselt armeenlased, õõnestades seega sõja põhjendust.[19]

Lisaks Armeenia kasvavale vaenulikkusele oli Laçıni Kurdi Vabariigi teine peamine probleem see, et valdav enamus piirkonna kurdi elanikkonnast oli selleks ajaks sõja tõttu põgenenud.[20] Üha selgemaks sai, et vabariigi eksistentsi pikendamine ei ole enam teostatav ja see lagunes, tähistades kurdi natsionalismi lõplikku lõppu piirkonnas. Seejärel võttis Mägi-Karabahhi Vabariik täieliku kontrolli Laçıni ja kurdidele kuulunud ala üle.

Piirkonna allesjäänud kurdid lahkusid Aserbaidžaani ja Mustafajev ise põgenes Itaaliasse; ta suri 19. aprillil 2019 Brüsselis ja maeti Kurdistani autonoomsesse piirkonda Arbīli. Tema õepoeg Bahaddin Mustafajev ütles meediale, et tema onu "pühendas kogu oma elu kurdi rahva vabadusele" ja toetas 2017. aasta Kurdistani piirkonna iseseisvusreferendumit.[21]

2007. aastal väitis Aserbaidžaani valitsus, et PKK juhtkond viib oma baasid Iraagi Kurdistanist Mägi-Karabahhi Vabariiki ning Laçıni ja Kəlbəcəri rajoonides luuakse uuesti kurdi autonoomne administratsioon. See ei realiseerunud ja Aserbaidžaani väited näivad olevat olnud alusetud.[22]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Reviving a Forgotten Threat: The PKK in Nagorno-Karabakh". Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  2. ↑ Kreyenbroek, Philip G.; Sperl, Stefan (1992). The Kurds: a contemporary overview. Routledge-SOAS politics and culture in the Middle East series. London: Routledge. ISBN 978-0-415-07265-6.
  3. ↑ "ПАРТИЗАНЫ НА ПОВОДКЕ". www.hist.ru. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  4. ↑ "Kurdistana Sor-KIZIL Kürdistan PDF". Scribd (inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  5. ↑ "Özerk Kızıl Kürdistan'a Türkiye nasıl engel oldu?". 18. detsember 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2019. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  6. ↑ "Этнический состав Азербайджана (по переписи 1999 года)". www.demoscope.ru. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  7. ↑ "Kızıl Kürdistan'ın kurucusu yaşamını yitirdi". 23. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2019. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  8. ↑ "Wekil Mustafayev'in yaşama sebebi: Kızıl Kürdistan". 8. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  9. ↑ "The declaration of the Kurdish Republic of Lachin, colloquially known as Red Kurdistan, on 20 May 1992 by a group of Kurds from Armenia led by Wekîl Mustafayev". X (formerly Twitter) (inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  10. ↑ "Wekil Mustafayev'in yaşama sebebi: Kızıl Kürdistan". 8. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  11. ↑ "Wekil Mustafayev'in yaşama sebebi: Kızıl Kürdistan". 8. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  12. ↑ "Reviving a Forgotten Threat: The PKK in Nagorno-Karabakh". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023. Using the Kurdish card, Armenian authorities were trying to show that not only was the Armenian minority fighting for independence from Azerbaijan, but the Kurdish minority was as well.
  13. ↑ Hasratian, Manuel (1998). "THE KURDS IN THE USSR AND IN THE CIS (A Brief Account)". Iran & the Caucasus. 2: 39–47. ISSN 1609-8498. JSTOR 45405684. It was presumed, that the new state structure would be loyal towards Armenia and wouldn't close the rout connecting Armenia with Nagorno-Karabagh.
  14. ↑ Tekdemir, Omer (2016). "International Politics of the Kurds and Russian Intervention in the Middle East" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. mai 2020. Vaadatud 27. oktoobril 2023. In 1992, with the assistance of Russia and Armenia, the president of the Caucasian Kurdistan Freedom Movement, Wekil Mustafayev, proclaimed the reformation of Red Kurdistan in Lachin during the Nagorno-Karabakh War between Armenia and Azerbaijan.
  15. ↑ "Wekil Mustafayev'in yaşama sebebi: Kızıl Kürdistan". 8. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  16. ↑ "THE KURDS REMAIN CAUGHT IN THE "TRANSCAUCASIAN TRIANGLE"". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  17. ↑ "THE KURDS REMAIN CAUGHT IN THE "TRANSCAUCASIAN TRIANGLE"". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  18. ↑ "Wekil Mustafayev'in yaşama sebebi: Kızıl Kürdistan". 8. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2019. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  19. ↑ "Reviving a Forgotten Threat: The PKK in Nagorno-Karabakh". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023. ... by creating a Kurdish state in the region, Armenian authorities would have contradicted the basic Armenian argument in the Karabakh war: that Karabakh belonged historically to Armenia.
  20. ↑ "Reviving a Forgotten Threat: The PKK in Nagorno-Karabakh". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  21. ↑ Ali, Sangar (10. mai 2019). "Former leader of short-lived Soviet Kurdish republic buried in Erbil". kurdistan24.net.
  22. ↑ "Reviving a Forgotten Threat: The PKK in Nagorno-Karabakh". Jamestown (Ameerika inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Laçıni_Kurdi_Vabariik&oldid=6670385"