Lüüdi keel

Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka. Sõna "lüüdi" tuleneb kas gooti sõnast liudi – 'rahvas'[viide?] või vene sõnast люди (ljudi) 'inimesed'. Lüüdi keelt räägivad lüüdilased.

Lüüdi keelt võib pidada karjala ja vepsa keele vahemurdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ja neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala Vabariigi idaosas Petroskoi läheduses.

Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks:

  • põhjalüüdi,
  • kesklüüdi ja
  • Kuujärve lüüdi keeleks.

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on lüüdi keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.