László Szabó

 See artikkel räägib maletajast; poliitiku kohta vaata artiklina László Szabó (poliitik); näitleja kohta vaata artiklina László Szabó (näitleja)

László Szabó (ungaripäraselt Szabó László; 19. märts 1917 Budapest8. august 1998 Budapest) oli Ungari male suurmeister.

László Szabó 1966. aastal

18-aastaselt astus Szabo pauguga malelavale, võites esimesed Ungari meistrivõistlused, rahvusvahelise turniiri Tatatóváros ja valiti Ungari koondisse 1935. aasta Varssavi maleolümpial. 1937. aasta olümpial sai Ungari esindus USA järel teise koha, eriti tõsteti esile Szabó mängu[1].

Teise maailmasõja algul võttis Natsi-Saksamaa Szabó tööteenistusse, hiljem langes ta Nõukogude vägede kätte sõjavangi. Pärast sõda naasis ta male juurde ja mängis paljudel suurtel rahvusvahelistel turniiridel. Ta lõpetas Groningenis 1946. turniiri viiendana (teda edestasid Botvinnik, Euwe, Smõslov ja Najdorf, Kerest ei lubanud Nõukogude valitsus turniirile[2]). 1948. aasta tsoonidevahelisel turniiril Saltsjöbadenis tuli ta Bronsteini järel teiseks ning võttis esikoha turniiridel Hastingsis 1947/48, Budapestis 1948 ja Hastingsis 1949/50. Viienda koha jagamine 1952. aasta Saltsjöbadeni ja 1955. aasta Göteborgi tsoonidevahelisel turniiril tagas Szabole koha kandidaatide turniiril. Amsterdamis 1956. aasta kandidaatide turniir oli tema kolmas ja viimane, mil ta tegi oma parima tulemuse, jäädes maha vaid Smõslovist ja Keresest ning jagas kolmandat kohta Bronsteini, Gelleri, Petrosjani ja Spasskiga.

Ka 1960. ja 1970. aastatel paistis Szabó silma rahvusvahelistel turniiridel. Kokku esindas ta Ungarit maleolümpial 11 korda (5 korda esimesel laual). Szabo oli ungari parim maletaja kahe kümnendi jooksul, kuni Lajos Portischi esiletõusuni.

Viited muuda

Allikad muuda

  • Pachman, Ludek. Decisive Games in Chess History. Dover Publications (April 1, 1987). ISBN-13: 978-0486253237

Välislingid muuda