Kunda hüdroelektrijaam
Kunda hüdroelektrijaam ehk Kunda vana hüdroelektrijaam, mis ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu, oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid.
Kunda jõe pikkus on 64 km ja langus 90 m, sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Sellest tulenevalt on jõe energiaressurss päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama.
Esimene veejõuseade muuda
Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötas kaks turbiini: GIRAR ja FRANCIS.
Teine veejõuseade muuda
Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Selle 110 hj turbiini valmistas Riia firma R. H. Mantel. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekande kaudu klinkrit tsemendiks.
Teise täisautomaatse hüdroelektrijaama rajas OÜ IMG Energy vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitati 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma Waterpumps WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga.
Kolmas veejõuseade muuda
Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 260 hj FRANCIS-tüüpi turbiin, mis käitas hammasülekande, ja kahe rihmülekande kaudu kahte SIEMENS-HALSKE alalisvoolugeneraatorit, kumbki võimsusega 105 kW, 650 V. Elektriseadmed oli toodetud Šveitsis, turbiin aga Riias. Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Kunda HEJ sai oma aja kogu Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid, see oli esimese hoone Balti riikides, mis oli spetsiaalselt elektrijaamaks ehitatud.[1]
Kui jõe veetase oli madal ja jõevool veevaena, täiendava energiaallikana kasutati aurumasinaid, mille kütusena kasutati algul kivisütt ja hiljem põlevkivi.[1]
Kunda hüdroelektrijaam tänapäeval muuda
Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja see töötas 1971. aastani. 1995. aastal sai lagunenud jaama omanikuks OÜ Generaator E&K.
Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötab vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus oli 400 kW ja see oli ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. 2007. aastal kaotas vee erikasutusluba kehtivuse.[1]
2008. aastal võeti Kunda hüdroelektrijaam kultuurimälestisena kaitse alla.[2] See on üks kolmest kaitse alla võetud hüdroelektrijaamast Eestis.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kunda elektrijaam. Eesti 100 aaret (vaadatud 22.09.2019)
- ↑ Ametnikud vaidlevad Kunda hüdroelektrijaama saatuse üle, ERR.ee, 20.09.2019 (vaadatud 22.09.2019).
Välislingid muuda
- Kunda hüdroelektrijaam kultuurimälestiste riiklikus registris
