Korporatsioon Rotalia lipp

Korporatsioon Rotalia lipuks on trikoloor, mille värvideks on sinine, must ja heleroheline. Korporatsiooni lipp on püsivalt heisatud Tartu konvendihoone katusel.

Korporatsioon Rotalia lipp
Korporatsioon Rotalia lipp

Lippu võivad kasutada korporatsiooni liikmed ja seda kasutatakse organisatsiooni aastapäevadel, pidulikel sündmustel nagu aktused jne. Mitmetel üritustel on esindatud korporatsiooni liikmetega mehitatud lipuvalve, näiteks akadeemiliste organisatsioonidega seotud üritused, rahvuslikud pühad, vastupanuvõitluse päev ja paljud teised.

Ajalugu muuda

Sinimustrohelist lippu nähti esimest korda 1880. aasta Tallinna III üldlaulupeol 23.–25. juunil.

 
Karl August Hermanni luuleraamatu "Salmikud" esikaas[1]

Peo kirjatoimetaja A. Einvald märkis mälestusraamatus, et tähelepanu äratas Maardu ranna koori originaalne lipp, mille kavandi oli koostanud professor Köler. Lipp oli taevakarva sinine, must ja roheline ja selle tähendustki teati: «sinine – taevalaotus; must – eesti mehe kuub, ja roheline – põllud ja heinamaad, kus peal ta kõnnib, sest sinise taeva all kõnnib põllumees oma muistses kuues rohelise maa peal.»[2]

Sini-must-roheline rahvuslipuna muuda

Järgmisel aastal, 1881. aastal kirjutas Jaan Bergmann luuletuse «Eesti lipp», mille värvid on sinine, must ja «rohiline». Luuletus avaldati 1881. aastal Matthias Johann Eiseni koostatud kogumikus «Eesti luuletused»[3] ja trükiti ära sama aasta 24. juuni ajalehes Eesti Postimees.[4] Sinimustrohelise kombinatsiooniga on Jaan Bergmannil veel teinegi luuletus «Lipulaul», mis avaldati 1881. aastal Tartus trükitud teoses «Isamaa kalender 1882 aasta peale». Samal aastal ilmus roheline värv meie rahvuslipuna ka pildis – K. A. Hermanni «Salmikud» esikaanele trükituna mustas kuues talumees sinimustrohelise lipuga.[5]

Üliõpilaste organiseerumine muuda

19. sajandil oli Eesti ja Läti aladel oma kindla sümboolika ja värvidega üliõpilaskorporatsioonidel väga tähtis roll aristokraatia koolidena. Üha enam Eesti üliõpilasi koondusid ning 1881. aastal sooviti Tartu Ülikooli juurde asutada korporatsioon "Vironia". Asutatava korporatsiooni värvide valimise arutelus oli samuti üleval sini-must-roheline. Asutajateringis oli samuti Jaan Bergmann. Väiksemas ringis arutati ka punase värvi üle.[6] Hiljem asutati selle seltskonna poolt korporatsiooni asemel Eesti Üliõpilaste Selts ning lipuvärvideks sai sini-must-valge.

Korporatsioon Rotalia muuda

1913. aastal otsustas kümme eesti üliõpilast Peterburis asutada korporatsiooni Rotalia ning võtta värvideks sinimustrohelise. Sellest ajast on korporatsiooni lipp ja sini-must-roheline värvikombinatsioon olnud esindatud tänaseni.

Allikad muuda

  1. Rudolf Põldmäe (1976). Kaks laulupidu. Eesti Raamat. Lk 222.
  2. Rudolf Põldmäe (1976). Kaks laulupidu. Eesti Raamat. Lk 222.
  3. Matthias Johann Eisen (1881). "Eesti Luuletused".[alaline kõdulink]
  4. Jaan Bergmann (24. juuni 1881). "Eesti Lipp". Eesti Postimees nr 25.
  5. Karl August Hermann (1881). "Salmikud".
  6. Matthias Johann Eisen (16. märts 1934). "Kuidas sündis Eesti lipp?". Postimees (1886–1944).

Välislingid muuda