Vikipeedia

Kooma (ansambel)

hard rock ansambel

Kooma oli eesti hard rock ansambel, kes tegutses aastatel 1969–1971.[1]

Ansamblist kokkuvõtvalt muuda

Ansambel jõudis anda vaid mõned suuremad kontserdid, mis pälvisid tõelist menu ja andsid unustamatuid muljeid. Teadaolevalt ei ole ükski Eesti ansambel viljelenud sellist mängustiili nagu Kooma, seda nii esituslaadi kui ka muusikalise panuse poolest. Koomat võrreldi omal ajal Led Zeppeliniga muusika osas ja esinemismaneeri osas Frank Zappaga. Ansambli lugudest on säilinud halva kvaliteediga salvestused aastast 1970.[2]

Andres Oja: "Ansambli kohta tekkisid legendid ja müüdid, sest neid ei mängitud raadios, ei näidatud televisioonis, neist ei kirjutanud ükski ajaleht ega ajakiri. Nende tegevust ei ole ka dokumenteeritud."

Ansambli tegevus muuda

Andres Põldroo: "Heiki Tark, Potjomin ja mina mängisime Vana Tombi (tol ajal Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee) ansamblis Elektra. Heiki idee oli kutsuda Steinfeldt ja teha teistsugust muusikat."

Ansambli juht oli Heiki Tark, enamiku lugude muusika ja sõnad tegi tema. Nime mõtles välja Joel Steinfeldt, kuna ta oli sõjaväeteenistusest pääsemiseks viibinud Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaiglas uuringutel.[3]

Joel Steinfeldt: "Kooma oli niivõrd erinev kõigest muust, mis tollal oli. See jättis igaühele oma kustumatu mulje, kellel õnnestus sellest osa saada. Eks see oli omamoodi vaimne jõud, mis protestis ju tegelikult kehtiva korra ja süsteemi vastu.", "Zeppelin oli küll üks neist, mis meid inspireeris, aga minul ei olnud küll taotlust kedagi kopeerida."

Kuna pillimehed mängisid Elektras, said nad Vanas Tombis ka Kooma proove teha. Esimesed lindistused tehti 1970. aasta detsembris Tallinna telemajas, kuhu sokutati end tutvuse kaudu pärastlõunal sisse ning jäädi seejärel end varjates sinna "ööbima". Öösel lindistati "I'll Give You My Love", "And I Loved Her" (ei ole säilinud), legendaarne "Ma pesen oma hambaid verega". Kõigepealt mängiti sisse põhjad, siis kitarrisoolod ja vokaal, hommikuks oli salvestatud neli lugu. Teisel korral õnnestus lindistusi teha 1971. aasta veebruaris ("Armuvalgus", "Baby's Grandmother" jt). Kolmas lindistus oli sama aasta mais. Originaallint viidi Eesti Raadiosse saate tegemiseks, kuid saatejuht sai Riho Baumann sai eetrikeelu ning lint jäigi stuudiosse. Kolmkümmend aastat hiljem ilmusid kuus lugu välja, nad olid millalgi ümbervõetud kassettmaki lindile.[4]

Kooma andis aastatel 1969–1971 kõigest mõne kontserdi. Üks kontsert toimus Kiili kultuurimajas, kus asus Rahva Võidu kolhoosi keskus. Kooma kolhoosis Rahva Võit kõlas sürrealistlikult, kuid kultusbändile sobivalt. Allan Ladvas (Polyphon): "Steinfeldt tegi ikka pöörast show'd, midagi täiesti ennenägematut. Pärast kontserti tuli justkui rahvarongkäik mööda Viljandi maanteed Tallinna poole."

Kontsert oli samuti Nõmme kultuurimajas, kus viibis ka Tõnis Mägi: "Kooma ja hiljem Haak olid ikka väga kõvad tegijad." Viimane kontsert toimus 18. aprillil 1971 Vanas Tombis. Steinfeldt: "Oli ka tohutu rahvamass, mis sinna kokku tuli. ... Massi seest tegi endale küünarnukkidega teed lavani klubi direktor seltsimees Kraemer ja karjus üle meie võimenduse, et me lõpetaks mängimise."[5]

Kooma lõpetas 1971. aastaga. Esinemiskeeldu ei saadud, kuid liikmed läksid laiali eri ansamblitesse: Andres Põldroo Rujasse, Heiki Tark Lainesse, Vladimir Potjomin jätkas Elektras (hiljem mängis ka Radaris ja Mobiles), Joel Steifeldt ühines ansambliga, kus hakati mängima tema lugusid ("Aeg kaob ja kaob", "Tiivutu" jt).

Heiki Tark üritas aastal 2000 ansambli uuesti kokku kutsuda, kuid Steinfeldt loobus: "Mina ei hoolinud sellest. Lapsepõlve teod, nüüd korrata neid aastakümneid hiljem, see ei kuku enam üldse selliselt välja."[6]

Ansambli koosseis ja looming muuda

Ansambli lugusid: "Ma pesen oma hambaid verega" (Tark), "Kuula mind" (Steinfeldt/Põldroo), "Sain kaugelt plaadi" (Tark), "Armuvalgus" (Tark/Steinfeldt), "My Love Lives Behind The Mountains" (Steinfeldt/Põldroo), "I'll Give You My Love", "Baby's Grandmother" jt.

Aastal 2022 on välja antud vinüülplaat (LP, Akord Records) – Ansamblid: Kooma & Haak.

Viited muuda

  1. ↑ Steinfeldt, Joel Eesti Entsüklopeedia, vaadatud 11. november 2023..
  2. ↑ Kooma. ruja.ee, 21. juuli 2006, vaadatud 11. november 2023.
  3. ↑ Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 39.
  4. ↑ Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 41–44.
  5. ↑ Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 46–47.
  6. ↑ Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 48.

Kirjandus muuda

Andres Oja. Tsepeliini triumf. Kirjastus Tänapäev. Tallinn 2016. lk 37–48.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kooma_(ansambel)&oldid=6522744"