Ava peamenüü
Kontaktioskused suhtlusoskuste skeemil (EStü. 2007)

(Psühholoogiline) kontakt on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtluspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.[1]

Kontakti mõistele lähedased mõisted on rapport [2] ja ingliskeelne connection[3].

Kontakt rapporti kontekstis on lähedane suhe kahe inimese või grupis olevate inimeste vahel, kus inimesed suhtlevad loomulikul viisil ja ladusalt ning mõistavad üksteise tundeid, ideid. Selline kontakt soodustab inimeste avatust, teineteisemõistmist, suuremat soovi panustada ja loob eeldused usalduse tekkeks.[2]

Kontakti osadRedigeeri

Kogu kontakti vältel on oluline arvestada kolme kontakti koostisosaga[4]:

Kõik kolm mõjutavad psühholoogilise kontakti kvaliteeti.

Tunnete mõistmineRedigeeri

Tunnete mõistmiseks ja juhtimiseks soovitatakse endalt küsida – milline on minu ja mu partneri meeleolu või emotsioonid ja mida saan teha, et keerulisi emotsioone ise juhtida?

Suhtlemisel omab olulist rolli see, kuidas me tajume nii suhtluspartnerit kui ka iseennast selles situatsioonis.

Tundeseisundeid väljendab inimene suheldes nii miimika, hääleomaduste kui keha (poos, liigutused) abil. Ka suhtluspartnerist püütakse aru saada samu tunnuseid kasutades.

Teise isiku tajumist mõjutavad mitmed tajumehhanismid ja -efektid.

Mittesõnalise suhtlemise vahendid ehk kehakeelRedigeeri

Mittesõnaline suhtlemine inimeste vahel on vanem kui sõnaline suhtlemine, samuti on see kiirem suhtlemise viis. Uuringute andmetel  annab inimene hääle omaduste kaudu edasi 38% sõnumist, keha (sh näoilme) kaudu  lausa 55–65% mõjust.[5][6]

Mittesõnaliste suhtlusvahendite abil toimuva mittesõnalise käitumise komponentideks on näiteks:

  • Keha liigutused (kätega tehtavad žestid, noogutused, pearaputused, õlgade kehitamine jm)
  • Keha poos (seismine, istumine, jalgade, käte asend, tajutav pinge kehas, kalded partneri suunas või eemale)
  • Silmside (kui palju vaadatakse üksteisele otsa, kui pikalt korraga)
  • Hääl ja kõne tempo (kui kõrge/madal on rääkija hääl, kui kiiresti või aeglaselt ta räägib, kui pikad on pausid)
  • Näoilme (naeratus, näogrimassid, kulmude tõstmine, silmade pööritamine)
  • Distants (annab märku partnerite usaldus- ja lähedusastmest; kui partner taganeb, on see märk teise inimese isiklikku ruumi tulekust, vajadusest pidada suuremat distantsi)
  • Füsioloogilised reaktsioonid (higistamine, silmade sage pilgutamine).

Oluliseks peetakse teadlikkust nii enda kui suhtluspartneri kehalistest väljendustest.

Mittesõnalisi suhtlusvahendeid on uuritud põhjalikult, eriti 1960. ja 1970. aastatel.

SõnadRedigeeri

Kuigi sõnade osakaal sõnumi infos on vaid 7%[5][7], omavad sõnad olulist rolli suhte loomisel, hoidmisel kui ka suhtlemise lõpetamisel selliselt, et jätta meeldiv mulje.

Kõneldes on oluline silmas pidada, milliseid sõnu ja fraase kasutatakse, et luua ja hoida head kontakti. Siinkohal tulevad appi positiivsust kandvad sõnad ja fraasid, kõnelejaid ühendavad sõnad, suhtluspartneri nime nimetamine.

Kontakti protsessi erinevates osades kasutab inimene ka erinevaid sõnalisi väljendusi ja rituaale, nt kui kontakti loomisel on oluliseks nn ukseavajad, siis lõpetamise edukuse taga on nn  lõpetamise rituaal.

Määravaks peetakse sellise sõnavaliku kasutamist, mis on suhtlemise teisele osapoolele kergesti arusaadav.

KontaktiprotsessRedigeeri

Psühholoogilise kontakti protsess koosneb neljast osast[1][8]:

  1. Kontaktiks valmistumine ehk eelhäälestus kontaktiks
  2. Kontakti loomine ehk suhtlusvalmiduse loomine
  3. Kontakti hoidmine ehk pidev kohandumine olukorra ja suhtluspartneriga
  4. Kontakti lõpetamine ehk järgmiseks kohtumiseks positiivse eelhäälestuse loomine

Psühholoogilise kontaktivõime mõjutajadRedigeeri

Eestis juba 1980. ja 1990. aastatel Henn Mikkini juhtimisel välja töötatud suhtlusoskuste koolitamise metoodikates, sh suhtlustreeningus on oluline koht seoste nägemisel suhtlusoskuste valdamise ja isiksuslike eripärade vahel.[4]

Ühelt poolt on kontakti saavutamiseks vajalikud välised suhtlusoskused, mida on võimalik kõrvalt jälgida: enese häälestamine kontaktiks konkreetse isikuga ning suhtlemisel vajalike rituaalide  ja kohaste suhtlusmudelite valdamine (nt enese esitlemine, selge eneseväljendus, aktiivne kuulamine ja neil põhinevad kompleksoskused).

Teiselt poolt on ülioluline isiksuse sisemine valmisolek rahuldustpakkuvaks psühholoogiliseks kontaktiks, mida võivad kahjustada isiksusest pärinevad kontaktihäired.

Isiksusest tulenevate tõrgete alla paigutub lai spekter psüühilisi nähtusi: raskestitaibatavad irratsionaalsed ideed, kontraproduktiivsed hoiakud, ebaküpsed psühholoogilised kaitsed, liialdatud hirmud jm emotsionaalsed tõrked.

Sillaks väliste oskuste ja sisemise valmisoleku vahel on[4]

  • tähelepanu jaotamine ja väljendamine (ingl attending skills)
  • keskendumine (fookuse hoidmine)
  • tõhus toimetulek taju valikulisusega.
 
Psühholoogilise kontakti kaks poolt (Idee: Henn Mikkin Watzlavicku järgi)

Kui oskuste pool on edukalt arendatav suhtlustreeningu jt aktiivõppe meetoditega, siis isiksusest tulenevad tõrked vajavad teadvustamist ja läbitöötamist psühholoogilise nõustamise ning psühhoteraapia abil.

Ilmneb ka nende kahe meetodi kompensatoorsus, st suhtlusoskuste treenimine võib kaasa aidata isiksuslikule arengule, mille tulemusena vähenevad treenitava negatiivsed eelhoiakud, ebakindlus jms, ning ka vastupidi – psühhoteraapia tõenäoliseks tulemuseks on loomuliku ja avatud suhtlemise esilepääs ilma suhtlusoskuste spetsiaalse treenimiseta.

Psühholoogilise kontakti kaks poolt[1] on kujutatud kõrvaloleval joonisel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D. (1967). Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes. Norton Co.. 
  2. 2,0 2,1 Spencer-Oatey, H. (2005). (Im)Politeness, Face and Perceptions of Rapport: Unpacking their Bases and Interrelationships. Politeness Research. 1. Lk 95–119. 
  3. Guilar, J.D. (2001). The Interpersonal Communication Skills Workshop: A Trainer's Guide
  4. 4,0 4,1 4,2 Seilenthal, A., Vainre, M., (koostajad) (2005). Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu. Tartu: Eesti Suhtlemistreenerite Ühing. 
  5. 5,0 5,1 Mehrabian & Ferris (1967). Inference of Attitudes from Nonverbal Communication in Two Channels. Journal of Counseling Psychology, Vol. 31. Lk 248-52. 
  6. Birdwhistell, R. L. (1974). The language of the body: The natural environment of words. A. Silverstein (Ed.), Human communication: Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum. Lk 203–220. 
  7. Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Varrak. 
  8. Bolton, R. (2006). Igapäevaoskused. Väike Vanker. ISBN 998594111X