Ukseavajad

Kontaktioskused suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007).jpg

Ukseavajad on tavaliselt avatud küsimused või lühirepliigid, mis annavad teada, et kuulaja on huvitatud ja valmis kuulama.[1]

Neli sammu ukseavajate puhulRedigeeri

Ukseavajate puhul on võimalik kasutada nelja sammu[2]. Nendeks on

  • Partneri mittesõnalise käitumise kirjeldus, nt Sul on täna nii kurb nägu, Sa paistad olevat segaduses
  • Kutse vestlusele või jutu jätkamisele, nt Ma tahaksin teada, mida sa sellest arvad. Tahad, räägime?
  • Vaikus – andmaks aega, et suhtluspartner ise otsustaks, kas ja mida rääkida
  • Tähelepanu pööramine ehk silmsidet jt mittesõnalisi suhtlusvahendeid kasutades anda märku, et oled huvitatud ja valmis kuulama.

Mitte alati ei ole vaja kõiki samme läbida.

Avatud küsimused ukseavajanaRedigeeri

Avatud küsimustena toimivad paremini kuidas, mida, mis sõnaga algavad küsimused. (nt Kuidas saan kasulik olla?, Mida arvad …?, Mis võiks sinu arvates …?). Vältida tasub miks- ja kas-küsimusi (nende mõjust saad lugeda Täpsustamise teema juures).[1] Kas-küsimustele on lihtne vastata ühesõnalise ei või jah-iga, miks-küsimused võivad pidurdada rääkija soovi ennast avada või asetada ta kaitsepositsioonile.[2]

Suhtlust blokeeriv algus Soovitatav algus
Kas saan aidata?

Kas sulle meeldib?

Kuidas saan kasulik olla?

Mida sa arvad sellest üritusest?

Mis võiks sinu arvates olla lahendus?

Miks sa lahendust ei paku?

Miks sa ei räägi?

Ma märkan, et sa oled mureliku näoga. Mis lahti?

Ma olen valmis sind kuulama.

Räägi nüüd ära. Ma kuulan, hakka rääkima.

Lühirepliigid ukseavajanaRedigeeri

Lühirepliikides sisaldub ühelt poolt rääkija seisundi märkamine ja teiselt poolt kuulamiseks valmisoleku väljendamine.[2] Nt kirjeldades rääkija rollis olija mittesõnalisi suhtlusvahendeid ehk kehakeelt (hoiakut, poosi, miimikat), esitatakse kutse jutu jätkamiseks või vestluse alustamiseks. Nt. Sul on täna kurb nägu. Sa näed ärritunud välja. Ma tahaksin teada, mis on lahti. Tahad, räägime?

Ukseavajate kasutamineRedigeeri

Ukseavajaid soovitatakse[1][3] kasutada kontakti loomisel ja kuulamise alguses, kuulamise käigus, kui rääkija kas kaotab järje või väljendab ebakindlust, ja pausi tekkimisel rääkija julgustamiseks

Kasutades ukseavajaid annate märku, et olete valmis kuulama. Suhtluspartner otsustab, kas ja kuidas ta selle pakkumise vastu võtab.[2] .

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Bolton, R. (2006). Igapäevaoskused. Väike Vanker. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jalak, K., Kõiv, K. (2001). Nõu andjast nõustajaks. Self II. 
  3. Gordon, T. (2003). Tõhus juht. Väike Vanker.