Kolmeastmeline deliktistruktuur

Kolmeastmeline deliktistruktuur on skeem delikti analüüsimiseks, mille abil selgitatakse välja, kas ja mis ulatuses on delikt teo toimepanijale karistatav. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse kuriteo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kolmeastmelise deliktistruktuuri astmed (koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü) tähendavad seda, et kõik astmed läbitakse ning viimasel, süü tasandil, jõutakse järeldusele isiku teo süülisuse (või selle puudumise) osas. Karistatavast teost saab rääkida, kui kõigil kolmel astmel on saadud jaatav vastus. Kui ühes kontrollietapis saadakse eitav vastus (tegu pole koosseisupärane, õigusvastane või isik ei ole süüdi), siis ei jätkata kontrolli, sest karistatavus langeb igal juhul ära.

Koosseisupärasus

Objektiivne koosseis

Objektiivne süüteokoosseis moodustub objektiivsetest, välismaailmas ilmnevatest asjaoludest (teo väline pilt).

• Objekt – välismaailma osa (inimene, aine või ese), millele on koosseisutegu suunatud.
• Subjekt – teo toimepanija.
• Tegu – inimkäitumine, millegi tegemine või tegemata jätmine, mis tuleb alati tuvastada. Selle etapi kontrollimisel kirjeldatakse tegu näiteks teomodaliteetide abil (aeg, koht, vahend).
• Tagajärg – välismaailmas väljenduv teost tingitud muudatus või ootuspärase muutuse ärajäämine. Süütegu on alles siis lõpule viidud, kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.

Tagajärje omistamine koosneb omakorda põhjuslikust seosest ning normatiivsest omistamisest. Selles etapis vaadeldakse teo ja tagajärje vahelist seost. Põhjusliku seose põhivormeli kohaselt on antud tegu tagajärje põhjustanud siis, kui teo mõttelisel eemaldamisel, langeks ära ka tagajärg. Lisaks põhivormelile on ka erandeid. Näiteks on põhjuslik seos olemas ka siis, kui mitme isiku teod põhjustasid tagajärje ühiselt, kuid eraldi poleks tagajärge saabunud (kumulatiivne põhjuslikkus). Alternatiivne põhjuslikkus esineb siis, kui mitu isikut panevad toime teo sama tagajärje osas ning põhivormelit kasutades ei langeks tagajärg ära. Lisaks saab põhjuslik seos olla ka katkenud põhjuslikkuse puhul, kus üks isik jõuab teisest ette ning tagajärg oleks saabunud mõlema teo puhul. Tekib olukord, kus kummagi teo mõttelisel eemaldamisel saabuks ikkagi tagajärg ehk kumbki isikutest põhivormelile tuginedes ei vastutaks. Seetõttu tehakse põhivormelisse korrektiiv ning lähtutakse eelkõige ahelast, mis selgelt tagajärje põhjustas (teine ei vastuta süüteo eest, vaid selle katse eest). Normatiivne omistamine on tagajärje omistamise teine etapp. Selles etapis analüüsitakse, kas isik lõi oma teoga õiguslikult hukkamõistva ohu, mis realiseerus tagajärjes.

Subjektiivne koosseis

Subjektiivses koosseisus analüüsitakse, kas ja mil viisil on teo objektiivsed asjaolud isiku sisemaailmaga seotud ja seega talle ka subjektiivselt omistatavad. Süüteokoosseisu peamisteks subjektiivseteks tunnusteks on tahtlus ning ettevaatamatus. Lisaks võib subjektiivne tunnust tulla seadusest (näiteks motiiv või eesmärk). Tahtlus jaguneb omakorda kavatsetuseks, otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatus jaguneb aga kergemeelsuseks ja hooletuseks. Subjektiivses koosseisus määratakse tahtluse või ettevaatamatuse liik, millest sõltub deliktist tuleneva karistuse raskusaste.

Õigusvastasus

Õigusvastasus näitab, et tegu rikub õiguskord ehk on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õigusvastasus rõhutab, et õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigile võrdselt. Õigusvastasust eeldatakse ning selles etapis kontrollitakse eelkõige seda, kas koosseisupärane tegu võib erandina olla õiguspärane. Karistusõiguslikud õigusvastasust välistavad asjaolud on näiteks hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.Õiguskorra ühtsusest tulenevalt võivad õigusvastasust välistavad asjaolud tulla ka teistest õigusharudest (näiteks tsiviilõigusest omaabi, lapsevanema sunniõigus jne). Kui tegu on koosseisupärane ja õigusvastane, liigutakse edasi süü tasandile.

Süü

Süü on kolmeastmelise deliktistruktuuri viimane aste, kus selgub, kas koosseisupärane ja õigusvastane tegu on toimepanijale etteheidetav. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui isik on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõimeline isik on karistusseadustikust tulenevalt vähemalt 14-aastane ning vaimselt terve ehk süüdiv (seotud meditsiiniliste tunnustega). Kui süüvõimelisus on kindlaks tehtud, tuleb analüüsida, kas esineb mõni süüd välistav asjaolu. Kui süüvõimetu süü välistatakse ea või vaimse tervise tõttu, siis need asjaolud vabastavad või vähemalt piiravad ka süüvõimelise isiku süüd. Süütasandil, süü tuvastamise järel, määratakse isikule süüteo eest karistus.