Kergemeelsus ettevaatamatuse liigina tähendab seda, et teo toimepanija peab küll võimalikuks, et mõni süüteokoosseisus sätestatud element (näiteks teise inimese surm) võib saabuda, kuid loodab tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu seda vältida.[1] Kaudsest tahtlusest eristub kergemeelsus just tahte puudumine tagajärje saabumise osas. Kohtupraktikast[2] tulenevalt on kergemeelsusega tegemist siis kui teo toimepanija lootus reaiseerunud tagajärge vältida põhines konkreetsele faktilisele asjaolule (nt varasem isiklik kogemus, teo laad jms).[3]

Süüteo-, sealhulgas kuriteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks koosseisuks. Koosseisu täitmine tähendab nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu täitmist. Subjektiivses koosseisus kirjeldatakse teo toimepanija tahet ja arusaamist teost. Ettevaatamatusena käsitletakse kergemeelsust ja hooletust.[4] Ettevaatamatus nagu ka tahtlus karistusõiguses väljendab teo toimepanija tahet ja arusaama teost ning on süüteo, mh kuriteo, subjektiivse koosseisu üks element.

Viited muuda

  1. KarS § 18 lg 2
  2. RKKK 3-1-1-142-05
  3. Sootak, J. ja Pikamäe, P., koostajad. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2015. Lk 66
  4. KarS § 18 lg 1