Kolõvan

See artikkel räägib alevist Venemaal; küla kohta Altai krais vaata artiklit Kolõvan (Altai krai); asula kohta Samara oblastis vaata artiklit Kolõvan (Samara oblast); Kolõvan on ka Tallinna endine venekeelne nimi.

---

Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.

Kolõvan
vene Колывань
Kirik Kolõvanis
Kolõvani vapp
Elanikke	12 251 (2021)
Koordinaadid	55° 18′ N, 82° 44′ E

Nime päritolu

Kolõvani nime päritolule ei ole rahuldavat selgitust. Arvatakse, et nimetus on üle kandunud Altaist, kuid Lääne-Siberis on see üldse levinud toponüüm. Tšaja rajoonis on endine asula Kolõvanka, Tomski oblastis on Kolõvannaja tee ja Kolõvani järsak, Jaškovo rajoonis Kolõvanski Kljutš ning Tšerepovo rajoonis on kohanimi Kolõvanski stolb. Nime sellist levikut selgitaks perenimi Kolõvanov. O. Sablina selgitas nime päritolu turgi sõnatüvedega "kolõ" 'linn' ja "van" 'järv'. Nimeselgitus "Kol Ivana" 'Ivani kiil' ei ole usutav. Keeleteadlase Vladimir Nikonovi arvates võib uskuda Ja. Kalima oletust, et nimi tuleb leedu sõnast kalvė 'sepikoda'.

Ajalugu

Kolõvani ajalugu algab Tšaussi ostrogi (kindlusasula) asutamisega 10. juulil (vkj. 29. juunil) 1713 Tšaussi jõe kaldale 6 versta kaugusele jõe suubumisest Obi. Asula rajati Venemaa lõunapiiride kaitseks kirgiiside rünnakute vastu. Asulas on säilinud mitmeid üle 200-aastasi palkmaju.

Vaenlased pole Kolõvani mitte iialgi rünnanud ja Venemaa lõunapiir nihkus lõuna poole. Seetõttu kaotas Kolõvan sõjalise tähtsuse, kuid arenes kaubanduskeskuseks. Sel sajandil loodi Moskva ja Pekingi vaheline kaubatee, mida nimetati Siberi traktiks ehk Suureks teeteeks vastandina Suurele siiditeele ja see kaubatee läbis Kolõvani.

1890. aastal hakati plaanima Siberi raudteed. Trassi valiku eest vastutas teedeinsener Nikolai Garin-Mihhailovski. Ainsa Obi ületamiseks sobiva koha leidis ta Kolõvanist mitukümmend kilomeetrit lõuna poolt: ainult seal olid jõe mõlemad kaldad raudtee ehitamiseks sobiva kõva pinnasega, ühtlasi oli Ob seal kitsam kui mujal. Legendi järgi pakkusid Kolõvani kaupmehed Garin-Mihhailovskile kotitäie kulda, kui ta soovitab trassi ehitada läbi Kolõvani, kuid 1892 kinnitas Aleksander III lõunapoolse trassi. Obi ja Siberi raudtee ristumiskohale tekkis asula, mis algul kandis nime Novonikolajevsk, hiljem Novosibirsk, mis kasvas suurlinnaks, aga Kolõvan jäi kängu.

1925 jagati Kolõvan mitmeks põllumajandusasulaks ja kuni 1940-ndate lõpuni meenutas ta pigem suurt küla. Alles seejärel hakkas Kolõvani rahvaarv taas kasvama ja 1964 nimetati Kolõvan aleviks.