Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja NSV Liidu valitsuse vahel NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise tingimuste kohta

Kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel NSV Liidu relvastatud jõudude Eestis viibimise tingimuste kohta oli 8. juunil 1940. a Eesti Vabariigi valitsuse ja NSV Liidu valitsuse vahel sõlmitud leping, millega reguleeriti Nõukogude vägede Eestis viibimise täpsemad administratiivsed tingimused.

Vladimir Dekanozov

August Rei

Tegelikult polnud antud lepingul NSV Liidule enam olulist tähendust, sest juba järgmisel päeval alustas NSV Liit otseseid sõjalisi ettevalmistusi Eesti okupeerimiseks.

Lepingu sõlmimine

1. septembril 1939 algas Saksamaa kallaletungiga Poolale Teine maailmasõda. Eesti jäi Suurriikide vahel puhkenud sõjas erapooletuks.

28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel Moskvas vastastikuse abistamise pakt. Eesti lubas sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele. Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda.

Leping NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise tingimuste kohta sõlmiti pärast 1940. aasta kevadel toimunud keerukaid läbirääkimisi Moskvas 8. juunil. Mõned nädalad varem oli jõutud allkirjastada ka sõjaväeline Kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel seoses NSV Liidu sõjajõudude viibimisega Eestis.

Lepingu allkirjastasid Vladimir Dekanozov ja August Rei.

Vaid üheksa päeva pärast lepingu allkirjastamist, 17. juunil 1940, okupeeris NSV Liit oma sõjajõududega Eesti Vabariigi.

Tekst

„Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja NSV Liidu valitsuse vahel NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise üldiste administratiivsete tingimuste kohta

8. juuni 1940

Kooskõlas 28. septembril 1939. aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud Vastastikuse abistamise paktiga, allakirjutanud, ühelt poolt Eesti Vabariigi Valitsuse ja teiselt poolt NSV Liidu Valitsuse Täisvolinikud, sihiga kindlaks määrata NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise üldised administratiivsed tingimused, leppisid kokku oma Valitsuste nimel järgnevas:

Artikkel 1.

NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti Vabariigi territooriumil viibimise korra küsimusis Eesti ja NSV Liit lähtuvad suveräänsuse vastastikuse austamise põhimõttest ja juhinduvad rahvusvahelise õiguse üldiseist eeskirjust ühe riigi relvastatud jõudude viibimise kohta teise riigi territooriumil, samuti käesolevaist administratiivseist reegleist.

Artikkel 2.

NSV Liidu relvastatud jõudude väekoondiste, -osade ja komandode liiklemine Eesti territooriumil mainitud jõududele eraldatud rajoonide vahel, kuhu nad on paigutatud nii alaliselt kui ajutiselt, toimub etteteatamise korras NSV Liidu väekoondiste ülemate poolt vastavatele Eesti sõjaväeringkondade ülematele. Tähendatud kord ei laiene NSV Liidu mere-sõjalaevastiku laevadel teostatavale liiklemisele.

Artikkel 3.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad üksikisikud peavad kandma kaasas nende viibimisel ja liiklemisel väljaspool mainitud jõudude ainukasutuses olevaid maa-alasid ja ruume vastavate NSV Liidu relvastatud jõudude asutiste poolt väljaantud isikutunnistust. Nende isikutunnistuste vorm teatatakse Punaarmee kütikorpuse ülema või Balti mere Punalaevastiku sõja-merebaaside ülemate poolt Eesti Sõjaministeeriumile. Nende tunnistuste kasutamise hõlbustamiseks trükitakse neis sisalduv tekst paralleelselt vene ja eesti keeltes.

Artikkel 4.

Artiklis 3 tähendatud isikud peavad kandma kaasas liiklemisel Eesti territooriumi mandri osas väljaspool NSV Liidu relvastatud jõudude alalise ja ajutise paigutamise rajoone, välja arvatud liiklemisjuhud Paldiski–Klooga maa-ala ja Suurküla aerodroomi vahel, peale artiklis 3 ettenähtud isikutunnistuse veel vastavate NSV Liidu relvastatud jõudude asutiste poolt välja antud komandeerimise tunnistust või väljalubamise dokumenti; komandeerimise tunnistuste ja väljalubamise dokumentide vormid teatatakse Eesti Sõjaministeeriumile käesoleva Kokkuleppe artiklis 3 ettenähtud korras.

Artikkel 5.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad isikud, viibides Eesti territooriumil, võivad kõikjal enesega kaasas kanda neile omistatud isiklikku relva. Juhul, kui tähendatud isikud ei ole riietatud sõjaväevormi, võivad nad enesega kanda mainitud relva ainult Eestis asuva Nõukogude sõjaväejuhatuse poolt väljaantud loa olemasolul. Selliseks loaks võib olla vastav pealekirjutis artiklis 3 tähendatud tunnistusel.

Artikkel 6.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad asutised ja isikud vabastatakse Eesti territooriumil kõigist Eestis kehtivaist nii riigi- kui kohalikest lõivudest, maksudest ja koormatistest. Siiski, ülalmainitud isikute pöördumisel oma isiklikes huvides Eesti kohtu- või administratiivasutiste poole, samuti nende poolt väljaspool eraldatud maa-alasid ja ajutise paigutamise rajoone oma isiklikes huvides muude toimingute sooritamisel, millistel ei ole tegemist ametülesannetega, kuuluvad Eestis kehtivad lõivud ja maksud tasumisele üldisel alusel (kohtu- ja tempelmaksud ja suvitusmaks).

Artikkel 7.

Eestis asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude väekoondised, -osad ja asutised võivad astuda eraõiguslikesse vahekordadesse Eesti kodanikega, ettevõtetega ja asutistega vahenditult või NSV Liidu kaubandusliku Esinduse kaudu Eestis; sellejuures tuleb kinni pidada vastavaist Eesti seadusist ja määrusist, samuti Eesti ja NSV Liidu vahelisist erilepinguist ja -kokkuleppeist NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise küsimuste ja NSV Liidu Kaubandusliku Esinduse tegutsemise alal.

Artikkel 8.

Laskeväljade, poligonide, laskemoona ja lõhkeainete ladude ja ohuga seotud muude ehitiste organiseerimisel ja kasutamisel NSV Liidu relvastatud jõudude ainukasutusse antud maa-aladel, samuti sõjaväeliste harjutuste ja õppuste sooritamisel, NSV Liidu relvastatud jõud peavad kinni Punaarmees ja Balti mere Punalaevastikus kehtivaist reegleist.

Harjutuste ja õppuste sooritamisel, samuti ajutiste laskeväljade korrastamisel väljaspool NSV Liidu relvastatud jõudude ainukasutuses olevaid maa-alasid, vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja NSV Liidu Valitsuse vahel 15. mail 1940 sõlmitud Kokkuleppe artiklile 15, NSV Liidu relvastatud jõud peavad kinni nende jõudude juhatuse ja Eesti Sõjaministeeriumi vahel ühiselt kindlaksmääratud reegleist. Need reeglid peavad kindlustama ümbruse julgeolu ja ohtlike rajoonide märkimist selgelt nähtavate tähistega. Märkimise viis ja ohu kestus avaldatakse vastava Eesti sõjaväeringkonna ülema vahendusel.

Kahjud, mis tekitatud Eesti kodanikele tähendatud reegleist mittekinnipidamise tagajärjel NSV Liidu relvastatud jõudude poolt, tasub nende jõudude juhatus; kahju suurus määratakse kindlaks Leppeosaliste kokkuleppel, ent kokkuleppe mittesaavutamisel – pariteetse segakomisjoni otsusega.

Artikkel 9.

Tulikahjude vältimise otstarbel NSV Liidu relvastatud jõudude alalise ja ajutise paigutamise rajoonides – NSV Liidu relvastatud jõud peavad kinni neile eraldatud maa-aladel ja nende ajutise paigutamise rajoonides Punaarmees ja Balti mere Punalaevastikus kehtivaist tuleohuvastaseist reegleist. Punaarmee ja Balti mere Punalaevastikus kehtivate tuleohuvastaste reeglite kokkukõlastamise vajaduse korral Eestis kehtivate vastavate reeglitega, teostatakse seda kokkukõlastamist Nõukogude sõjaväejuhatuse ja Eesti vastavate võimude vahel.

Eesti vastavate võimude palvel võtavad Nõukogude relvastatud jõud tasuta osa nende jõudude paigutuskohtade läheduses tekkinud tulikahjude kustutamisest ja inimeste ja vara päästmisest.Nõukogude relvastatud jõudude juhatuse palvel Eesti tuletõrje ja muud organisatsioonid võtavad tasuta osa NSV Liidu relvastatud jõudude ainukasutusse antud maa-aladel ja ruumides tekkinud tulikahjude kustutamisest.

Artikkel 10.

Eesti territooriumil asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude juhatus informeerib Eesti vastavaid võime kohalikule elanikkonnale ohtlikest nakkavaist haigestumisist tähendatud jõudude koosseisu kuuluvate isikute seas.

Samuti annavad Eesti vastavad võimud Nõukogude sõjaväejuhatusele sama informatsiooni NSV Liidu relvastatud jõudude paigutuskohtadega külgnevate rajoonide kohta. Loomataudide juhul pooled annavad teineteisele analoogilist informatsiooni.

Ülaltähendatud nakkavate haigestumiste ja loomataudide vastu (nende tekkimisel) tõhusa võitlemise ja nende kiire likvideerimise otstarbel Eesti vastavad asutised ja NSV Liidu relvastatud jõud koordineerivad oma ettevõetavaid samme sel alal.

Artikkel 11.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuulunud isiku surma juhul võidakse laip – NSV Liidu relvastatud jõudude juhatuse soovil – saata matmiseks NSV Liitu või matta Eesti territooriumil.

Laipade matmisel Eesti territooriumil asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude ainukasutuses olevatel maa-aladel kohaldatakse NSV Liidu seadusandlusega määratud sanitaar- ja muid reegleid.

Tervishoiuhuvisid kindlustav matmise kord väljaspool tähendatud maa-alasid, samuti laipade veo kord Eesti territooriumil väljaspool mainitud maa-alasid, määratakse kindlaks kokkuleppel NSV Liidu relvastatud jõudude juhatuse ja Eesti kompetentsete võimude vahel. Eesti territooriumil asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuulunud isiku surma või laiba leidmise juhul väljaspool tähendatud jõudude ainukasutuses olevaid maa-alasid ja ruume, tehakse surma fakt kindlaks Eesti võimude poolt koos NSV Liidu väeosa juhatuse esindajatega, mille kohta koostatakse vastavad dokumendid.

Artikkel 12.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad asutised võivad avada ja ekspluateerida Eesti territooriumil tüpograafia, litograafia ja muid polügraafia tööstuse ettevõtteid mainitud jõududele eraldatud maa-aladel ja nende jõudude ajutise paigutamise rajoonides – eranditult NSV Liidu relvastatud jõudude vajadusteks. Samuti võivad ülaltähendatud asutised avada Eesti territooriumil raamatukogusid ja lugemistube NSV Liidu relvastatud jõududele eraldatud maa-aladel ja nende jõudude ajutise paigutamise rajoonides – NSV Liidu relvastatud jõudude vajadusteks.

Artikkel 13.

Eesti võimud kohustuvad keelama Eesti kodanikel ja asutistel tüpograafilisel või muul teel paljundatud teoste ja kujutiste levitamise Eesti territooriumil asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvate isikute seas.

NSV Liidu relvastatud jõudude juhatus võtab enesele analoogilised kohustused tüpograafilisel või muul teel paljundatud teoste ja kujutiste levitamise suhtes Eesti kodanike seas. Käesolev artikkel ei laiene trükiteoste müügile Eestis kehtivate seaduste kohaselt avatud avalikes müügikohis.

Artikkel 14.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad asutised ja isikud võivad korraldada Eesti territooriumil koosolekuid, etendusi, lõbustusi, klubi- ja muid õhtuid ainult mainitud jõududele eraldatud maa-aladel ja nende ajutise paigutamise rajoonides eranditult eriti selleks otstarbeks määratud paikades. Eesti kodanikud võivad osa võtta tähendatud koosolekuist, etendusist, lõbustusist, klubi- ja muist õhtuist ainult vastava kutse saamisel nende õhtute korraldajate poolt ja vastavate Eesti võimude loal. Luba ei ole nõutav ametiisikuile adresseeritud kutse juhul.

Eesti territooriumil asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvad isikud võivad osa võtta Eesti seltskondlike organisatsioonide ja kodanike poolt korraldatud ainult sellist liiki koosolekuist, etendusist, lõbustusist, klubi- ja muist õhtuist, milliste külastamine on lubatud NSV Liidu relvastatud jõudude kohaliku ülemuse ja vastavate Eesti võimude kokkuleppel. Eelneva lõike eeskirjad ei laiene teatrite, kinode, kontsertide ja muude avalike etenduste külastamisele, samuti mitte restoranides ja kohvikuis korraldatavate meelelahutuste ja lõbustuste külastamisele.

Artikkel 15.

Eesti territooriumil asuvad NSV Liidu relvastatud jõud kohustuvad mitte andma pelgupaika nende ainukasutusse antud maa-aladel ja ruumides Eesti võimude poolt tagaotsitavaile Eesti kodanikele ja kohustuvad Eesti kompetentsete võimude vastaval kirjalikul nõudel neid viivitamata välja andma või välja saatma.

Eesti võimud on kohustatud Eestis asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude juhatuse nõudel taga otsima, kinni pidama ja viivitamata mainitud juhatusele välja andma NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvaid isikuid, kes on omavoliliselt lahkunud oma väeosast, samuti viivitamata teatama Nõukogude sõjaväejuhatusele kõigist neile teatavaks saanud sellist liiki faktidest.

Artikkel 16.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvaid isikuid, kes rikuvad rahu või korda Eesti territooriumil – väljaspool mainitud jõudude ainukasutuses olevaid maa-alasid ja ruume – võivad Eesti võimud kinni pidada nende viivitamatuks saatmiseks lähema NSV Liidu sõjaväeosa ülema korraldusse. Kinnipidamine ei või aset leida vähetähtsate korrarikkumiste juhul. Tähendatud korra rikkumisi sooritanud isikute karistamine korraldatakse Punaarmees ja Balti mere Punalaevastikus kehtivate reeglitega.

Artikkel 17.

NSV Liidu relvastatud jõudude koosseisu kuuluvate selliste isikute ärasõit NSV Liitu, kelle edaspidist viibimist Eesti territooriumil Eesti võimud loevad ebasoovitavaks, korraldatakse kokkuleppel Eestis asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude juhatuse ja Eesti Sõjaministeeriumi vahel, ent kokkuleppe mittesaavutamisel nende vahel – üldises diplomaatilises korras.

Artikkel 18.

Käesolevad eeskirjad laienevad samuti seoses Vastastikuse abistamise paktiga 28. septembrist 1939. a. Eestis viibivaile Nõukogude ehitustöölisile ja -ametnikele, samuti Eestis asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude teenivale personalile.

Käesoleva artikli esimeses lõikes tähendatud isikute, samuti sõjaväelaste, välja arvatud kõrgemasse juhtkonda kuuluvad isikud, mitte-ametiülesannete täitmisega seotud lahkumisi Eestis asuvate NSV Liidu relvastatud jõudude alalise või ajutise paigutamise rajoonidest piiratakse valjult, eriti tähtsamail Eesti pühil.

Artikkel 19.

Käesolev Kokkulepe jõustub tema allakirjutamise silmapilgust ja kuulub järgnevalt kinnitamisele mõlema Valitsuse poolt viie päeva jooksul.

Artikkel 20.

Käesolev Kokkulepe kehtib 28. septembril 1939. a. sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise Vastastikuse abistamise pakti kogu kehtivustähtaja kestel.

Artikkel 21.

Käesolev Kokkulepe on koostatud kahes algkirjas, kumbki eesti ja vene keeltes, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud.

Moskva, „8” juunil 1940. aastal.

A. Rei

V. Dekanozov“

Vaata ka

• Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
• NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
• Eesti okupeerimine 1940. aastal