Kokkõkivi

rändrahn Manilaiul

Kokkõkivi ehk Kotkakivi (ka Manija Kokkõkivi, Kokõkivi, Kokakivi, Suurkivi ja Liukivi) on rändrahn Manilaiul.

Kokkõkivi.
Foto: Ivo Kruusamägi, juuli 2007
Kokkõkivi talvel.
Foto: Ilme Parik, veebruar 2013
Kokkõkivi suvel
Foto: Ivo Kruusamägi, juuli 2007

Rändrahn on alates 1938. aastast looduskaitse all ja jääb Pärnu linna Manija maastikukaitseala territooriumile. See on üks 22 kaitse all olevast rändrahnust Pärnu maakonnas.[1]

Graniidist rahnu maapealse osa kõrgus on 3,4 meetrit, ümbermõõt 15,1 meetrit ning maht ligikaudu 20 m3. Selle maapealse osa pikkus on 6,0 ja laius 4,0 meetrit.

See on väidetavalt suurim rändrahn Pärnumaal.[2][3][4] Samas on Pärnu maakonna kõrgeim rändrahn Võnnukivi (5 m) ja suurima ümbermõõduga Soo-otsa rändrahn (25,0 m) ning mõlemad rahnud ületavad Kotkakivi ka pikkuselt ja laiuselt.[1] Nõnda on väite tõepärasus kaheldav.

Rahn asub Manija saare keskkõrgendikul ja jääb küla keskossa Koka pere talu õue peale. Kuna rahnu lähedalt möödub saare põhiline tee, siis on see hästi leitav.[5]

Rändrahnu nimi tuleneb arvatavasti sellest, et see piirkond on põline merikotkaste toitumisala ning rahn oli kunagi lindude meelispeatuspaik.[6]

Rahvapärimused muuda

Kivi kohta käib mitmeid pärimusi.[7]

Näide:

Endale seltsiliste leidmiseks olevat Vanapagan tahtnud kivilahmakat Sõrve sääre otsa vedida, kus see laevade liikumist oleks takistanud ning nõndaviisi inimesi kinni pidanud. Selleks võttis Vanapagan ühe paraja kivilahmaka endale põlle sisse ning hakkas Sõrve sääre poole astuma. Põllepaelad aga rebenesid ja kivi kukkus Tõstamaa poolsaarest natuke edasi merre. Kuna ka seal kohas oli laevade liikumist rohkesti, jätnud Vanapagan kivi paigale. Mis muud oli meremeestel ööpimeduses kivile otsa sõites öelda, kui "Kurat küll!" ja Vanapaganale meeldis väga, kui teda ikka hea sõnaga meeles peeti.

Eri pärimuste seas esineb sisuliste erinevuste kõrval ka mitmeid sarnasusi. Näiteks sai Vanapagan mitme pärimuse järgi kivi vedamise idee just Peipsi järvel purjutavatelt kaluritelt, keda ta järve ääres kõndides nägi ja seetõttu endale kaluritest uusi seltsilisi lootis.

Erinevustest üks sagedasemaid on koht, kuhu kivi jõudma pidi: Irbeni väina laevateedele, Sõrve sääre otsa või oligi kivi lõplikuks sihtkohaks mõeldud rahnu praegune asukoht. Põllepaelte katkimineku asemel on kivi mahapudenemise põhjusena välja toodud ka see, et Vanapagan jäi kukelaulu kätte.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaamet, 2012, lk 40
  2. "Pärnumaa väärtuslikud maastikud - Pärnu Maavalitsus". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2017. Vaadatud 23. augustil 2015.
  3. Manõja/Manilaid Eesti Saarte Kogu, 2012
  4. "Talvetee viib Manijale hangedest läbi murdma" Pärnu Postimees, 10. veebruar 2010
  5. Manija (Manilaiu) Kokakivi = Kokõkivi = Kotkakivi =Suurkivi Eesti looduse infosüsteemis
  6. Manija maastikukaitseala Eesti Loodus, 2006/12
  7. Rahvapärimusi Kokkõkivist

Välislingid muuda