Kodeerimine (uuringu osa)

Kodeerimine on kvantitatiivse sisueristuse ja andmeanalüüsi osa.

Uuringus jaguneb kodeerimine kolmeks astmeks: dekonstrueerimine (avatud kodeerimine; induktiivne tähenduste dekodeerimine: märksõnade väljaotsimine tekstist), konstruktsioon ehk tõlgendus (telgkodeerimine; deduktiivne) ja kinnitus (valikuline kodeerimine; induktiivne ja deduktiivne koos: tekstist otsitakse märksõna ja selle sõna alusel otsitakse uusi tekste). Kodeerimine sisaldab kahte samaaegset tegevust: mehaanilist andmestiku koondamist ja andmete analüütilist teemadeks sortimist. Andmete kodeerimisel tuleb koondada suur hulk toorandmeid kontrollitavateks andmeteks, et uurija saaks sellest andmekuhjast kiirelt välja otsida asjakohase teema.[1]

Kvantitatiivses uurimismeetodis on kodeerimine andmetöötluse vahend.

Kvalitatiivses uurimismeetodis kasutatakse teabe (tekstide jms) töötlemisel ka nimetust "teoreetiline kodeerimine"[2]. "Suunatud kodeerimine" tähendab täpsete uurimisküsimuste järgimist (muu jääb kõrvale).

ViitedRedigeeri

  1. Joe Noormets. "Etnograafiline meetod kehakultuuri uuringutes: materjali analüüs". Tallinna Ülikool. Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Vaadatud 10.03.2021.
  2. Sirje Virkus. "Intervjuu, vaatlus ja sisuanalüüs". Tallinna Ülikool. Digitehnoloogiate instituut, Tallinn, 2016. Vaadatud 10.03.2021.