Kodeerimine (uuringu osa)

Kodeerimine on kvantitatiivse sisueristuse ja andmeanalüüsi osa.

Teksti kodeerimine on sisu kokkuvõtmine ja selles sisalduva teabe (mõtte) lühikese koodiga tähistamine. Igale sõnumile, teabeühikule antakse kokkuvõttev märksõna või lause, mida nimetatakse koodiks. Kodeerimisel lahutatakse tekst osadeks, mida saab hiljem süstematiseerida. Võimalik erinev detailsus (lause-lauselt, lõik-lõigult). Teksti osadeks lahutamise eesmärgiks on teksti sisu (mõtte) mõistmine ja selle alusel üldisemate kategooriate moodustamine. Koodid grupeeritakse mingite sarnasuste järgi ja saadakse kategooriad, mis väljendavad tekstis sisalduvaid olulisi teemasid ja võimaldavad järeldusi teha.

Uuringus jaguneb kodeerimine kolmeks astmeks: dekonstrueerimine (avatud kodeerimine; induktiivne tähenduste dekodeerimine: märksõnade väljaotsimine tekstist), konstruktsioon ehk tõlgendus (telgkodeerimine; deduktiivne) ja kinnitus (valikuline kodeerimine; induktiivne ja deduktiivne koos: tekstist otsitakse märksõna ja selle sõna alusel otsitakse uusi tekste). Kodeerimine sisaldab kahte samaaegset tegevust: mehaanilist andmestiku koondamist ja andmete analüütilist teemadeks sortimist. Andmete kodeerimisel tuleb koondada suur hulk toorandmeid kontrollitavateks andmeteks, et uurija saaks sellest andmekuhjast kiirelt välja otsida asjakohase teema.[1]

Kvantitatiivses uurimismeetodis on kodeerimine andmetöötluse vahend.

Kvalitatiivses uurimismeetodis kasutatakse teabe (tekstide jms) töötlemisel ka nimetust "teoreetiline kodeerimine"[2]. "Suunatud kodeerimine" tähendab täpsete uurimisküsimuste järgimist (muu jääb kõrvale).

Viited muuda

  1. Joe Noormets. "Etnograafiline meetod kehakultuuri uuringutes: materjali analüüs". Tallinna Ülikool. Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Vaadatud 10.03.2021.
  2. Sirje Virkus (Tallinn, 2016). "Intervjuu, vaatlus ja sisuanalüüs". Tallinna Ülikool. Digitehnoloogiate instituut. Vaadatud 10.03.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)