Kitzsteinhorn

Kitzsteinhorn on mägi Austrias Kesk-Ida-Alpide Kõrg-Tauerni mäestikus. See on Glockneri rühma osa. Kitzsteinhorni liustikud on populaarne suusapiirkond.

Kitzsteinhorn
Kitzsteinhorni tipp (vasakul) Schmiedingerkeesi liustiku kohal vaadatuna Schmittenhöhelt u. 16 km põhja pool
Kitzsteinhorni tipp (vasakul) Schmiedingerkeesi liustiku kohal vaadatuna Schmittenhöhelt u. 16 km põhja pool
Kõrgus 3203
Asukoht Austria Salzburgi liidumaa
Ahelik, mäestik Kõrg-Tauerni Glockneri rühm
Suhteline kõrgus 439
Koordinaadid 47° 11′ 17″ N, 12° 41′ 15″ E
Kitzsteinhorn (Austria)
Kitzsteinhorn

Mägi asub Alpide peaahelikust põhja pool, Salzburgi liidumaa Kapruni vallas. Esmakordselt ronis sellele 1828. aastal kohalik mägironija Johann Entacher.

Täna saab kergesti tippu jõuda, kasutades liustiku õhutrammi orujaamast 911 m kõrgusel; sellel on kõrgeim köisraudtee püloon maailmas, olles 113,6 m kõrge ja läbimõõduga 2,2 m. Ülemise jaama katusel on restoran ja panoraamne terrass, kõrgusel 3029 m merepinnast.

SuusapiirkondRedigeeri

 
Suusanõlvad

Suusatamine Kitzsteinhornil algas juba 20. sajandi alguses, kui Saksa ja Austria Alpiklubi rajas aastatel 1907–1909 mägihüti (Krefelder Hütte). Esimene köisraudtee alustas tegevust 1965. aasta detsembris ning see avas Schmiedingerkeesi ja Maurerkeesi liustikud, tehes neist esimesed liustiku suusanõlvad Austria Alpides. Sellest hoolimata peab kuurort tegelema keskkonnamõjude ja ülemaailmse liustike taandumisega.

1974. aastal (pärast 2,5 aastat ehitustöid rajada 3295 m pikkune tunnel) avati suurema läbilaskevõime saavutamiseks paralleelselt köisraudteega sõitmiseks maa-alune funikulöör. Selle funikulööriga juhtus 11. novembril 2000 Kapruni katastroof, milles hukkus 155 inimest. Funikulööri asendamiseks võeti 23. detsembril 2001 kasutusele 24-kohaline funitel Gletscherjet I. Järgmisel aastal järgnes gondeltõstuk Gletscherjet II, mis avati 19. oktoobril 2002.

 
Panoraamvaade Kitzsteinhornilt