Kitty Hart-Moxon

Kitty Hart-Moxon (neiupõlvenimega Kitty Felix; sündinud 1. detsembril 1926 Bielskos Teises Poola vabariigis) on Poola juudi päritolu holokaustis ellujäänu (Sh'erit ha-Pletah), kes elab Teise maailmasõja järel Suurbritannias.

Deporteerimine

1943. aastal saatsid natsivõimud ema Lola Rosa Felixi koos tütrega ülesantuna vangilaagritesse ja lõpuks kaks ööpäeva kestnud rongisõidul Auschwitz II-Birkenau koonduslaagrisse, kuhu saabusid 6. aprillil. Sama saatus tabas sadu tuhandeid aškenazi juute üle terve Kesk-Euroopa. Kitty oli vaid 16-aastane ehk komandantide silmis piisavalt elujõuline tööülesannete täitmiseks (vahelduvalt umbes 35 000 inimese seas), mistõttu ei suunatud teda otse hukkamisjärjekorda gaasikambrites. Erikombel säästeti ka tema polüglotist ema, nende esmaseks ülesandeks jäi koolnud sunnitööliste kohtlemine, mis nõudis vähem vaeva kui välitööd laagri lähedal. Vaid taibukus, keelevaist ja õigel ajal õigete rollide täitmine (näiteks rooja rookimine laagriosmikute põrandarennidest) hoidis nende tervist (külmumast, nälgimast ja nakatumast) vangistuses, kus järeleandmatu ellujäämine oli peaaegu ilmvõimatu.

Vabastamine

Vahetult pärast ameeriklaste poolt vabastust 1945. aasta aprillis sai ta koos emaga Inglismaalt asüüli, kus abiellus, töötas radioloogina ja pühendas ülejäänud elu holokausti teadvustamisele.

„Kuidas pingviinid Antarktikas elutsevad? Kui neid vaadelda, siis nad suruvad ennast teiste vastu, püüdes üksteise kehasoojust hoida. Täpselt nii see oligi (Auschwitz II-Birkenaus), et külma taluda.“

– Kitty Hart-Moxon

Ta oli üks esimesi, kes hakkas Auschwitzi koonduslaagri terrorit ja ebainimlikust laiemalt avalikustama.

Autobiograafiad

• "I am Alive" (1961)
• "Return to Auschwitz" (1981)

Autasud

• Briti impeeriumi ordu ohvitser (2003)
• Birminghami Ülikooli audoktorant (2013)