Kirjeldustõlge

Kirjeldustõlge on filmile või teatrietendusele pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil või laval nähtavat. Seda kasutatakse peamiselt nägemispuudega inimestele kõige visuaalse edasiandmiseks. [1]

Kirjeldustõlkega antakse infot tegevuste, tegelaste, lavaliste või stseenimuutuste või ka ekraanile ilmunud teksti kohta. Kirjeldustõlge paigutatakse enamasti kuuldavas tekstis esinevatesse pausidesse [2].

Kirjeldustõlked EestisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kirjeldustõlgete loetelu

Eestisse tõi kirjeldustõlked 2007. aastal Sülvi Sarapuu.[3]

2011. aasta jaanuaris oli Eesti ainus kirjeldustõlk Mart Aas, kes on ka aastaid lugenud sisse heliraamatuid pimedatele.[4]

2011. aastaks olid kirjeldustõlke saanud kolm Eesti mängufilmi: "Ruudi", "Kinnunen" ja "Sügisball". Kirjeldustõlkega etendusi oli toimunud Ugalas ja VAT teatris.[4] 2012. aastal loodi Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi abiga kirjeldustõlge ka multifilmile "Lotte ja kuukivi saladus".[5]

Eestis on kirjeldustõlke koolitatud Tallinna Ülikooli juures.[3][6]

Kirjeldustõlgete näiteidRedigeeri

Kirjeldustõlkeid Tartu Kunstimuuseumi kunstiteostele:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Mis on kirjeldustõlge". Puude taga on inimene. 03.11.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017.
  2. "What is Audio Description?". The Audio Description Project. Vaadatud 03.11.2017.
  3. 3,0 3,1 Kirjeldustõlge - visuaalsuse vahendaja Tallinna Ülikool, 2021
  4. 4,0 4,1 Mirjam Matiisen "Kirjeldustõlge toob kultuuri pimedateni"Puutepunkt, jaanuar 2011
  5. "Lotte animafilmist valmis kirjeldustõlge vaegnägijatest lastele" ERR, 28.05.2012.
  6. Kirjeldustõlge - visuaalsuse vahendaja Tallinna Ülikool, 2020

VälislingidRedigeeri