Kiribati keel

Kiribati keel (varem ka gilberti, tavara või tungaru keel) on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, millel on 2010. aasta seisuga umbes 102 000 kõnelejat. Seda kõneldakse peamiselt Kiribati Vabariigis, mis koosneb 33 atollist ja väikestest korallsaartest. Kiribati asub Mikroneesias Fidži saartest põhja pool, seda läbib ekvaator. Kokku moodustavad need saared 811 ruutkilomeetri suuruse maa-ala, mis on hajutatud Vaikses ookeanis rohkem kui 5 miljoni ruutkilomeetri peale.[1]

Kiribati keel (Taetae ni Kiribati/te taetae ni aomata)
Kõneldakse Kiribati Kiribati
Fidži Fidži
Nauru Nauru
Marshalli Saared Marshalli Saared
Saalomoni Saared Saalomoni Saared
Tuvalu Tuvalu
Vanuatu Vanuatu
Kokku kõnelejaid umbes 102 000
Keelesugulus Kesk-Ida-Austroneesia keeled
 Kaug-Okeaania
  Mikroneesia
   kiribati keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Kiribati Kiribati
Keelekoodid
ISO 639-2 gil
ISO 639-3 gil

AjaluguRedigeeri

Kuni 1979. aastani kandis Kiribati Vabariik nime Gilberti saared, seda kapten Thomas Gilberti järgi, kes avastas selle saarestiku 1788. aastal. "Kiribati" on kohalik versioon Gilbertist. On arvatud, et põlisrahvad nimetasid neid saari nimega Tungaru – siit ka üks eestikeelseid nimetusi seal kõneldavale keelele.[2]

Kiribati keel on tihedalt seotud maršalli, ponape ja kosrae keeltega. Keele päritolu ei ole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on see tulnud kas Saalomoni või Vanuatu saartelt.[1]

Kuigi Kiribati ametlik keel on inglise keel, peetakse riigikeeleks ka kiribati keelt, kuna see on tänaseni ühiskonnas domineeriv ja igapäevaelus laialdaselt kasutusel. Riigi konstitutsioonil, seadustel ja valitsuse dokumentidel on nii kiribati- kui ka ingliskeelsed versioonid, kuid ingliskeelset peetakse autoriteetsemaks.[1]

Kiribati keelt hakati kirja panema 19. sajandi keskpaigas, kui misjonär Hiram Bingham saabus Gilberti saartele 1857. aastal ja leiutas viisi, kuidas kirjutada sealset keelt ladina tähtedega. Bingham tõlkis piibli kiribati keelde. 1970-ndate keskel loodi Kiribati keelenõukogu, mille eesmärk oli ühtlustada kiribati keele ortograafiat ja grammatikat, koostada ajakohastatud sõnaraamat ning arendada kiribatikeelset kirjandust.[2]

Foneetika ja morfoloogiaRedigeeri

Tähestik ja hääldus[2]

A a B b E e I i K k M m N n Ng ng O o R r T t U u W w
ah bee eh ee kee mm nn ngg oh ree see oo wee
[a] [b] [e] [i] [k] [m] [n] [ŋ] [o] [r] [t] [u] [w]

Arvsõnad 1–10[3]

1 – teuana
2 – uoua
3 – tenua
4 – aua
5 – nimaua
6 – onoua
7 – itua
8 – wanua
9 – ruaiwa
10 – tebwina

Murded

Kiribatil on kaks peamist murret: põhja ja lõuna. Kuigi ametlikult üht teisele ei eelistata, areneb tegelikkuses rohkem lõunadialekt kui standardsem variant. On täheldatud ka teisi väiksemaid murdeid nii riigis sees kui ka kaugemal (Nauru, Saalomoni, Vanuatu ja Fidži saartel).[1]

Häälikud ja õigekiri

Kiribati keele sõnajärg on alus-sihitis-öeldis.[4] Lihtsustatult saab kiribati keeles häälikud jagada kahte rühma: täishäälikud ja konsonandid.

Täishäälikud on:

a või aa
e või ee
i või ii
u või uu

Täishäälikud võivad esineda nii lühikeste kui ka pikkade häälikutena ja need määravad, millist tähendust sõna kannab. Kiribati keeles tuleb tihti ette, et täishääliku pikkus on kirjas ja kõnes erinev.

Konsonandid on:

b
b'
t
k
r
w

Konsonandid esinevad kiribati keeles ainult sõna algul või keskel, mitte kunagi sõna lõpus. Samuti ei seisa nad kõrvuti (kuigi b' hääldadakse nagu bw enne konsonante i ja e).

Nasaalid on:

m või mm
m' või mm'
n või nn
ng või ngng

Nasaalid sarnanevad enamasti nende ingliskeelse hääldusega.

Ülakoma kasutatakse ainult enne a-tähte.

NimisõnadRedigeeri

Kiribati keele üks iseärasusi sõnamoodustusel on see, et sama vorm võib täita erinevaid funktsioone. Sõna võib esineda nimi-, tegu- või omadussõnana, ilma et kirjapilt muutuks. Näiteks:

te mm'akuri – töö
te tia mm'akuri – töötaja
e mm'akuri – ta töötab
te taibora ni mm'akuri – töölaud

Nominaalvormid

Kiribati keeles on võimalik moodustada tegusõnadest nimisõnu, asetades nende ette artikli "te". Samamoodi saab nimisõnu tuletada enamikust omadussõnadest. Näiteks:

nako – minema
te nako – minemine
mm'akuri – töö
te mm'akuri – töötama
uraura – punane
te uraura – punasus
nanokaawaki – kurb
te nanokaawaki – kurbus

Mitmus

Enamikul nimisõnadest puudub eristav mitmuse vorm, kuid nende sõnade puhul, kus see siiski olemas on, pikendatakse lihtsalt esimest täishäälikut. Näiteks:

boki – raamat
booki – raamatud

Sugu

Nagu inglise või eesti keeles, puudub ka kiribati keeles sõnadel sugu. Kui nimisõna soo näitamine siiski osutub vajalikuks, lisatakse sellele vastavalt mm'aane (meessugu) või aine (naissugu)

te moa aiine – kana
te moa mm'ane – kukk

[5]

KeelenäideRedigeeri

I a butiiko ma kawiiremweko riki n taetae ao tai kaboonganai taeka aika a kaangaanga b'a I aonga ni waetata n rabakau.

Tõlge: palun rääkige aeglaselt ning ärge kasutage keerulisi sõnu, et ma saaksin kiiremini õppida.[2]

MitmesugustRedigeeri

Erinevalt paljudest teistest Okeaania regiooni keeltest ei ole kiribati keel väljasuremisohus. Peaaegu kõik keeleoskajad kasutavad seda iga päev. Alla 30% Kiribati elanikest räägib puhtalt inglise keelt, mis tähendab, et lähitulevikus pole oodata inglise keele domineerivaks muutumist.

Huvitav on fakt, et kiribati keeles ei esine tähte s, selle asemel kasutatakse hoopis tähte t. Esimesena seda keelt kirja pannud reverend Binghami trükimasinal puudus nimelt funktsioneeriv s-täht ja ka tema töö edasiarendajad ei vaevunud enam parandusi tegema.

Piibli tõlkimisel oli raske leida vasteid mõistetele. Näiteks „mägi“ – geograafiline nähtus, mis oli selleaegsetele Kiribati saarte elanikele tundmatu. Bingham otsustas kasutada hoopis sõna „künkake“, mis pidavat sealsetele inimestele arusaadavam olema. Tegelikult on sellised kohandused omased veel paljudele keeltele, kus modernsed asjad vajavad uute sõnade loomist. Kiribatikeelne mõiste lennuki kohta on „kanuu, mis lendab.“[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Encyclopedia of Language and Linguistics, Second Edition, Volume Six, Ühendkuningriik: Elsevier Ltd., 2006. Lk 226–227
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "kiribati keele kohta Omniglotis". Vaadatud 31.10.13. Inglise keeles.
  3. "numbritest kiribati keeles". Vaadatud 31.10.13. Inglise keeles.
  4. "keeleinfo WALSi järgi". Vaadatud 31.10.13. Inglise keeles.
  5. "kiribati keeletunnid". Vaadatud 31.10.13. Inglise keeles.
  6. "keeltekataloog". Vaadatud 31.10.13. Inglise keeles.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "eFJx1" ei kasutata eelnevas tekstis.

VälislingidRedigeeri