Kiissa laht
- Mitte segi ajada Saare maakonnas asuva Kiisa lahega
Kiissa laht (ka Kiissa järv, Kissa veehoidla) on järv Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hõbesalu ja Muriste külas.
Veekogu pindala on 26,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 4363 m.[1]
Veerežiim muuda
Kiissa lahe vesi on põhjani läbipaistev (0,4 m). Sealse vee pH-tase on väga kõrge (9,48), st vees on hapniku üleküllastus (139%). Samuti on lahes rohkesti orgaanilist ainet ja toitesooli. Kokkuvõtlikult on sealne vee kvaliteet kesine.[2]
Läheduses olevalt valgalalt on sattunud lahte erinevat reostust. Praeguseks on see aga lõppenud ja Kiissa lahe veekogu seisund paraneb.[2]
Lahe settekiht on 15–50 cm paksune, millest kõige suurem osa on koondunud veekogu keskossa ja läänekaldasse. Kiissa lahe põhjaosas on sette peamiseks koostisosaks aleuriit, mis sisaldab ka peenliiva. Seevastu veekogu keskosas on aleuriit hoopis savirikas, liiva on sealsetes setetes minimaalselt.[2]
Elustik muuda
Taimestik muuda
Kiissa lahe taimestik on mitmekesine. Peamiselt on esindatud kaldaveetaimed, näiteks harilik pilliroog (Phragmites australis), kare kaisel (Schoenoplectus tabernaemontanii) ja ahtalehine hundinui (Typha angustifolia). Samuti leidub erinevaid veesiseseid taimi, mis levivad ulatuslikult järve avaveelises osas, näiteks kamm-penikeel (Potamogeton pectinatus; sünonüüm Stuckenia pectinata) ja räni-kardhein (Ceratophyllum demersum). Kaitsealustest liikidest leidub lahes vahelmist näkirohtu (Najas marina subsp. intermedia), mis on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse.[2]
Kalastik muuda
Kiissa laht on liigirohke veekogu, milles esineb kõige arvukamalt roosärge (Scardinius erythrophthalmus). Ka on esindatud nii linask (Tinca tinca L.), ogalik (Gasterosteus aculeatus) ja hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) kui ka ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius). Kaitsealustest liikidest leidub lahes hinku (Cobitis taenia).[2]
Linnustik muuda
Veekogus ja selle läheduses pesitseb mitmeid linnuliike. Näiteks on Kiissa lahes märgatud laululuike (Cygnus cygnus) ja sookurge (Grus grus), kellest mõlemad kuuluvad looduskaitsealuste liikide II kategooriasse.[2]
Kaitse muuda
Kiissa laht asub Nehatu looduskaitsealal, mille eesmärk on säilitada sealsete roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitse ja püsimine. Ka kuulub ala Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku raames Väinamere linnuala (keskkonnaregistri kood EE0040001) ja Väinamere loodusala (keskkonnaregistri kood EE0040002) hulka.[2]
Viited muuda
- ↑ Ruta Tamre, 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.