Kihnu rahvamaja
Kihnu rahvamaja asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linakülas. Esimene rahvamaja saarel valmis 1950. aastal, kuid hävis tulekahjus 1999. aastal. Uus rahvamaja ehitati 2001. aastal. Kihnu rahvamajal on oluline roll kohaliku kultuuri ja kogukonnatunde hoidjana. Seal korraldatakse üritusi ning käiakse sporti tegemas, laulmas ja tantsimas.
Vana rahvamaja muuda
Esimene rahvamaja asus praegusest mõnisada meetrit eemal ning seda kutsutakse nüüd vanaks rahvamajaks. Selle juurde kuuluvat spordiväljakut, kus korraldatakse rahvakultuuri- ja spordiüritusi, nimetatakse vana rahvamaja platsiks. Enne Kihnu rahvamaja ehitamist tantsiti ja lauldi tavaliselt külades kellegi talus, suvisel ajal ka vabas õhus.
Rahvamaja ehituse jaoks vedasid kihnlased talvel mandrilt üle jää hobustega palke. Väidetavalt käidi palkide järel 31 korda. See oli kihnlaste ühine projekt – maja ehitati valmis üheskoos tasuta.
Enne 1957. aastat, kui saarele saabus elekter, toimetati petrooleumilampide valgel.[1][2][3]
Rahvamajas tehti näitemängu, olid pasunakoor ja tantsurühmad. Käidi ka mandril esinemas ja võideti auhindu. Näiteringis etendati küllaltki raskeid tükke, näiteks O. Lutsu "Kapsapea", A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan", Tšehhovi "Kajakas". Esinesid nii kohalikud pillimehed kui ka mandrilt tulnud kollektiivid, näiteks Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Endla, Vanemuise ja Estonia teater. Kihnlased võtsid osa ka laulupidudest.[1][2][3]
1965. aastaks, kui toimusid esimesed Kihnu-Ruhnu mängud, mille traditsioon on kestnud praeguseni, ehitati rahvamaja kõrvale vabaõhulava ja spordiplats.[1][2][3]
1980. aastatel said kihnlaste seas populaarseks nn kohvikuõhtud – laupäeva õhtuti saadi rahvamajas kokku, igaühel meelepärane söök ja jook kodust kaasas. Pillimeestena astusid tavaliselt üles kohalikud, kuid vahel kutsuti esinema ka mõni muusik mandrilt. Rahvamaja üritused olid kohalikele väga olulised, sinna tulid kokku nii noored kui ka vanad. Kihnlaste hulgas said populaarseks ka rahvamaja videosaalis kolm-neli korda nädalas peetud kinoõhtud. Pärast filmi jätkus õhtu tantsuga.
.jpg)
Vana rahvamaja häving muuda
Vana rahvamaja ja sealne vara hävis põlengus 1999. aasta septembris. Tulekahjust suudeti päästa vaid kodukino ja mõned asjad baarist. Mitmed asjaolud on viidanud süütamisele, kuid see ei ole leidnud kinnitust. Maha põlesid raamatukogu 10 600 eksemplariga, ajalooteemaline näitus ja veimevakk, mis olid unikaalsed. Samuti hävisid koolipoiste ansambli pillid, kogu mööbel ja baaritehnika. Päästjate kohale jõudes ei saanud enam ei rahvamaja ega vara päästa, üksnes hoida ära tule levik ümberkaudsesse metsa.[3][4]
See oli kihnlastele suur kaotus, järele jäid ainult varemed. Vana hoone 60. aastapäevaks 2010. aastal püstitati selle asukohta mälestuskivi graniittahvli ja maja pronksist kujutisega, mille autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.
Vana rahvamaja viimane juhataja oli ansambli Kihnumua eestvedaja Katrin Kumpan.[3][4]
Uus rahvamaja muuda
2001. aastal avatud uues rahvamajas on vallavalitsus, raamatukogu ja saal ning seal on olemas võimalused kultuuri- ja huvitegevuseks. Talviti käivad rahvamajas enamjaolt kohalikud ning tegeldakse laulmise, tantsimise ja mitmesuguste spordialadega. Suviti esinevad rahvamajas isetegevuskollektiivid, kes tulevad saarele puhkama ja soovivad ka kihnlastele esineda. Rahvamajas korraldatakse peamiselt rahvakultuuri- ja spordiüritusi ning pidusid. Lisaks rahvalikele ansamblitele ja esinejatele on seal esinenud ka sellised Eesti bändid nagu Tanel Padar & The Sun, Smilers, Traffic ja Meie Mees.
Uue rahvamaja hoone on kahekorruseline ning selle on projekteerinud Leonhard Lapin ja Toomas Rein.[3][5] Rahvamaja juhataja on Veera Leas.[3][5]
Üritused muuda
Üks suurimaid rahvamaja korraldatavaid üritusi on mais aset leidev spordipäev Kihnu Kõegõ Kangõmad, kus kihnlased ja nende sõbrad võtavad omavahel mõõtu eri spordialadel, näiteks kaugushüppes, jooksmises ja muudel kergejõustikualadel. Õhtusel peol kuulutatakse pärast kõikide alade tulemuste kokkuliitmist välja Kihnu kõegõ kangõmad, kes saavad karika ja vastava tiitli.
Teine oluline üritus on augustis toimuv Kihnu Tansu Päe. Selle käigus õpetavad kihnlased ja väljastpoolt tulnud külalised üksteisele rahvatantse. Õhtusel peol näidatakse publikule õpitut ja tantsitakse üheskoos.[3][6]
Lisaks nimetatuile tähistatakse veel jaanipäeva ja kadripäeva, peetakse naistepäevapidu ja korraldatakse Kihnu viiulifestivali. Jaanipäeva pühitseti varem rahvamaja õuel või rahvamajas sees, kuid viimasel kümnel aastal on pidu peetud vabas õhus vana rahvamaja platsil. Sel puhul tuuakse kohale mõne kaluribrigaadi vana paat, mille süütab tavaliselt Jaani-nimeline Kihnu mees.[3][6] Viiulifestival on enamasti oktoobri algul ja selle üritused on eri asutustes üle saare. Õhtustel pidudel esinevad tavaliselt Eesti tuntud rahvamuusikud.
Üritusteks koostab rahvamaja juhataja koostöös esinejatega tavaliselt eeskava ja kutsub esinema ka bändi, enamasti mandrilt.
Mõned varem rahvamajas toimunud üritused on kas hääbunud või kolinud ümber mõnda teise asutusse saarel.[3][6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Michelson, H. Kultuurihariduse tekkimine ja areng Kihnu saarel. Kursusetöö. Tallinn, 1982.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Saare, K. Naiste töö ja argielu praktikad Kihnu kolhoosis 1960.–1980. aastatel. Bakalaureusetöö. Tartu, 2018.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Kihnu Muuseumi Arhiivkogu.
- ↑ 4,0 4,1 "Kihnu rahvamaja asukohta meenutab pronkskuju".
- ↑ 5,0 5,1 "Kihnu rahvamaja arhitektid protsessivad".
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Palu, M. Kihnu peo muutumine lähiajas. Uurimistöö. Pärnu, 2011.