Kihnu rahvamaja

Kihnu rahvamaja asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linakülas. Esimene rahvamaja saarel sai lõplikult valmis 1950. aastal, kuid hävis tulekahjus 1999. aastal. Uus rahvamaja asutati 2001. aastal. Kihnu rahvamajal on oluline roll kultuuri ja kogukonnatunde hoidjana. Seal korraldatakse üritusi ning käiakse sporti tegemas, laulmas ja tantsimas.

Vana rahvamajaRedigeeri

Enne praegust hoonet asus rahvamaja mõnisada meetrit eemal ning seda kutsutakse nüüd Vanaks rahvamajaks; selle juurde kuuluvat spordiväljakut, kus korraldatakse rahvakultuuri- ja spordiüritusi nimetatakse Vana rahvamaja platsiks. Enne seda, kui Kihnu rahvamaja ehitati, tantsiti ja lauldi tavaliselt külades kellegi talus, suvisel ajal ka vabas õhus. Selleks, et rahvamaja ehitada, vedasid kihnlased talvel üle jää hobustega palke. Väidetavalt tehti talve jooksul palkide vedamiseks 31 reisi. Rahvamaja ehitusse olid kaasatud ka naised, kes vedasid kruusa ja kive. See oli kihnlaste ühine projekt, mis ehitati valmis üheskoos, selle eest tasu saamata. Kihnlastele jäi koostöörõõm ja rõõm uue rahvamaja valmis saamise üle. Enne 1957. aastat, kui saarele saabus elektrivool, toimetati petrooleumilampide abil.[1][2][3]

Rahvamajas tehti näitemängu, oli pasunakoor ja tantsurühmad. Käidi ka mandril esinemas ja võideti auhindugi. Näiteringis etendati küllaltki raskeid tükke, näiteks O. Lutsu "Kapsapea", A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan", Tšehhovi "Kajakas". Lisaks kohalikele pillimeestele esinesid ka mandrilt tulnud kollektiivid, näiteks Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Pärnu teater, Vanemuine, Estonia teater. Samuti võtsid kihnlased osa ka laulupidudest.[1][2][3]

Kihnlaste seas said 1980. aastatel populaarseks ka nn kohvikuõhtud – laupäeva õhtuti saadi rahvamajas kokku ja igaüks võttis kodust meelepärase söögi ja joogi kaasa. Pillimeesteks olid tavaliselt kohalikud, kuid vahel kutsuti ka esinema mõni mandri pillimees. Rahvamajas toimuvad sündmused olid rahva jaoks väga tähtsad ning sinna tulid kokku nii noored kui ka vanad. Populaarseks said kihnlaste hulgas ka rahvamaja videosaalis toimunud kinoõhtud, kus näidati 3-4 korda nädalas erinevaid filme. Hiljem, kui kino läbi sai, jätkus õhtu tantsuga, nagu kihnlastel kombeks. 1965. aastaks, kui toimusid esimesed Kihnu-Ruhnu mängud, mille traditsioon on kestnud tänaseni, ehitati rahvamaja kõrvale vabaõhulava ja spordiplats.[1][2][3]

 
Kihnu vana rahvamaja

Vana rahvamaja oli kahekorruseline.[1][2][3]

Vana rahvamaja hävingRedigeeri

Vana rahvamaja ja seal olnud vara hävis põlengus 1999. aasta septembris. Tulekahjust suudeti päästa vaid kodukino ja mõned asjad baarist. Mitmed asjaolud on viidanud ka süütamisele, kuid seda ei ole kinnitatud. Tulle jäid raamatukogu 10 600 raamatueksemplariga, ajalooteemaline näitus ja veimevakk, mis olid unikaalsed. Samuti hävisid ka koolipoiste ansambli pillid, kogu mööbel ja baaritehnika. Selleks ajaks, kui päästjad kohale jõudsid, ei saanud enam rahvamaja ega selle unikaalset vara päästa. Päästjad said vaid hoida ära tule levimist ümberkaudsesse metsa.[3][4]

See oli kihnlaste jaoks suur kaotus. Järele on jäänud ainult varemed. Vana hoone 60. aastapäevaks 2010. aastal püstitati vana rahvamaja juurde graniittahvel ja pronksist maja kujutis, mille autoriks on skulptor Tiiu Kirsipuu. Vana Rahvamaja viimaseks juhatajaks oli ansambli Kihnumua eestvedaja Katrin Kumpan.[3][4]

Uus rahvamajaRedigeeri

 
Kihnu rahvamaja (september 2013)

2001. aastal avatud uues rahvamaja hoones on olemas erinevad võimalused kultuuri- ja huvitegevuseks. Talviti käivad rahvamajas enamjaolt kohalikud ning seal tegeldakse laulmise, tantsimise ja mitmesuguste spordialadega. Suviti esinevad rahvamajas isetegevuskollektiivid, mis tulevad saarele puhkama ja soovivad ka kihnlastele esineda. Praeguses uues rahvamajas asuvad vallavalitsus, raamatukogu kui ka koolivõimlana ja ürituste jaoks kasutatav saal. Rahvamaja juhatajaks on Veera Leas. [3][5]

Rahvamajas korraldatakse peamiselt rahvakultuuri üritusi, spordiüritusi ja pidusid. Lisaks rahvuslikele ansamblitele ja esinejatele on rahvamajas esinenud ka sellised Eesti bändid nagu Tanel Padar & The Sun, Smilers, Traffic, Meie Mees. Rahvamaja on kahekorruseline ning selle on projekteerinud Leonhard Lapin ja Toomas Rein.[3][5]

ÜritusedRedigeeri

Suurimad üritused, mida rahvamaja korraldab on mais aset leidev Kihnu Kõegõ Kangõmad spordipäev, kus kihnlased ja nende sõbrad võtavad omavahel mõõtu erinevates spordialades, näiteks kaugushüpe, jooksmine ja muud kergejõustikualad. Õhtusel peoõhtul kuulutatakse välja kõikide alade tulemuste kokkuliitmisel Kihnu Kõegõ Kangõmad, kes saavad endale karika ja kihnu kõegõ kangõma tiitli. Teine oluline üritus on Kihnu Tansu Päe, mis toimub augustis ja mille käigus õpetavad kihnlased ja väljastpoolt tulnud külalised üksteisele rahvatantse ning õhtusel peol näidatakse õpitud tantse ja tantsitakse üheskoos publikule.[3][6]

Lisaks neile kahele suuremale üritusele toimuvad veel jaanipäeva ja kadripäeva tähistamine, naistepäevapidu ja Kihnu viiulifestival. Viiulifestival toimub tavaliselt oktoobri alguses ja seda hõlmavad üritused toimuvad erinevates asutustes üle saare. Õhtustel pidudel esinevad tavaliselt tuntud Eesti rahvamuusikud. Jaanipäeva tähistati varem rahvamaja õuel või rahvamajas sees, kuid viimasel kümnel aastal on pidu toimunud vabas õhus Vana rahvamaja platsil, kuhu tuuakse mõne vana kaluritebrigaadi paat ning selle süütab tavaliselt Jaani-nimeline Kihnu mees.[3][6]

Üritusteks on rahvamaja juhataja koostöös esinejatega tavaliselt koostanud ka eeskava ning kutsunud esinema bändi, enamasti mandrilt. Mõned varem rahvamajas toimunud üritused on kas end minetanud või kolinud ümber mõnda teise asutusse saarel.[3][6]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Michelson, H. Kultuurihariduse tekkimine ja areng Kihnu saarel. Kursusetöö. Tallinn, 1982.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Saare, K. Naiste töö ja argielu praktikad Kihnu kolhoosis 1960.-1980. aastatel. Bakalaureusetöö. Tartu, 2018.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Kihnu Muuseumi Arhiivkogu.
  4. 4,0 4,1 "Kihnu rahvamaja asukohta meenutab pronkskuju".
  5. 5,0 5,1 "Kihnu rahvamaja arhitektid protsessivad".
  6. 6,0 6,1 6,2 Palu, M. Kihnu peo muutumine lähiajas. Uurimistöö. Pärnu, 2011.

VälislingidRedigeeri