Ava peamenüü
Kelmė mõisa peahoone

Kelmė mõis (leedu Kelmės dvaras) on endine mõis Leedus Kelmė rajoonis Kelmės.

Mõisa mainiti esimest korda XVI sajandi alguses. Esimesed omanikud olid Kontautased, seejärel kuulus see Bartoševičitele, Hlebowiczitele, aastast 1549 aga Solomereckitele. Kinnisvara inventuur aastast 1574 näitab, et toona oli mõisas kaks elanikku, peahoone pooled olid üksteisest eraldatud, pooltel olid aga eraldi sissepääsud. Jagatud olid ka kõrvalhooned – laudad, aidad, pagaritöökoda.[1]

Aastal 1591 läks mõis Grużewskite suguvõsa valdusesse, jäädes nende kätte kuni võõrandamiseni aastal 1940. Aastal 1831 oli mõisa omanikuks Julius Gruževskis, kes organiseeris sealses piirkonnas tsaarivõimude vastu suunatud ülestõusu. Peale ülestõusu maha surumist emigreerus ta Prantsusmaale. Viimased omanikud olid Gabrielė Gruževskienė ja tema tütred Sofija ning Adolfina, peale mõisa võõrandamist küüditati nad Siberisse.

Aastal 1780 püstitati praegune, barokkstiilis peahoone. Aastal 1892 rekonstrueeriti hoone arhitekt Franciszek Lehmanni projekti järgi, aastal 1898 võeti käsile pargikompleksi renoveerimine. Peale mõisa võõrandamist asus hoones kool, seejärel kohaliku sovhoosi kontor. Aastast 1990 asub hoones muuseum.

Üks põnevamaid ehitisi mõisakompleksis on veel väravahoone. Selle esimesel korrusel asus vangla. Hoone teisel korrusel asus Grużewskite raamatukogu, kus oli üle 5000 raamatu. Aastal 1941 toimetati see Šiauliaisse ja anti muuseumile, aastal 1952 anti raamatud üle Leedu Teaduste akadeemia raamatukogule. Linna käsutuses on üle 20 000 lehekülje raamatukogust pärinevaid arhiivimaterjale, ülejäänud lehekülgi säilitatakse Leedu riigiarhiivis ja Leedu rahvusraamatukogus.

Kõrvalhoonetest on säilinud veel rahvalikus stiilis kontorihoone, vesiveski ja kaks mõisatööliste maja, XIX sajandil ehitatud piiritusevabrik ja meierei, XVIII sajandi teisel poolel ehitatud ait. Ait on restaureeritud ja moodustab osa muuseumist, restaureerimist finantseeris 289 877 euro ulatuses Norra saatkond[2] . Mõisakompleksi juures asub XVII sajandi teisel poolel rajatud park.

ViitedRedigeeri

  1. K. Jablonskis. Istorijos archyvas, XVI a. (Lietuvos inventoriai, t. 1, 1934, skilt. 209–216)]
  2. http://www.norvegija.lt/News_and_events/Norway_and_Lithuania/EEA-GrantsNorway-Grants-2009-2014/Projektai1/Kelme-M

VälislingidRedigeeri