Kautsjon (ladina keeles cautio; ettevaatus) on varaline või mittevaralise kohustuse täitmist tagav rahasumma, millest maksja kohustuse täitmata jätmisel ilma jääb.

Eestis

muuda

Ajalugu

muuda

1918–1940

muuda

1918–1940 toimis Eestis nn "Ladina notariaadi" mudel: notareid loeti küll avaliku teenistusse kuuluvaiks riigiametnikeks kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast nad palka ei saanud ning vastutasid oma varaga. Kahjunõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille maksmata jätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjoni summad olid kõrged, samas polnud notari vastutus piiratud kautsjoni summaga. NSV õiguses (1940–1991) kautsjonit ei rakendatud.

Kriminaalõiguses

muuda

Inimesel on õigus taotleda enda vahistamise asendamist kautsjoniga, mis tasutakse kohtu hoiuarvele. Selleks tuleb esitada kohtule taotlus. Pärast seda langetab kohtunik otsuse, kas süüaluse võib vabastada kautsjoni vastu. Kautsjoni suuruse määramisel lähtub kohtunik võimaliku karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ning inimese varalisest tagatisest. Kui kohtunik taotluse rahuldab, vabastatakse inimene pärast kautsjonisumma laekumist. Kautsjon tagastatakse, kui inimene ei riku ettekirjutatud tingimusi, menetlus lõpetatakse või inimene mõistetakse õigeks. Vastasel juhul kantakse raha riigituludesse. Alates 1. juulist 2014 tuleb kautsjon tasuda rahandusministeeriumi arveldusarvele. Selgitusse tuleb märkida, kelle eest kautsjon tasutakse. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka.

Tsiviilõiguses

muuda

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi tasutakse kassatsioonkaebuselt (ringkonnakohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse) kautsjoni 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust. Kautsjoni suurus ei saa olla alla 100 euro ja ei saa olla suurem kui 3000 eurot. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, tasutakse määruskaebuselt kautsjoni 50 eurot. Eesti Vabariik kui menetlusosaline on kautsjoni tasumisest vabastatud.

Valimistel

muuda

Riigikogu valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel tuleb kautsjon tasuda iga kandidaadi kohta. Kautsjoni suuruseks Riigikogu valimistel on ühekordne kuupalga alammäär ja Euroopa Parlamendi valimistel viiekordne kuupalga alammäär.

Riigikogu valimistel kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.

Euroopa Parlamendi valimistel kautsjon tagastatakse kui üksikkandidaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest.[1][2]

Viited

muuda