Kausatiivtarind

Kausatiivtarind on lausekonstruktsioon, mille liht- või liitöeldis väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust. Kausatiivtarindi saab moodustada verbidest panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama vmt ja ma-tegevusnimest.

Lausetes Ema kiigutas last ja Ema pani lapse kiikuma kannavad vastavalt lihtöeldis kiigutama ja liitöeldis pani kiikuma tähendust 'põhjustas kiikumise'. Lauses Ta laskis koera sisse seisneb kausatiivsus tulemussündmuse toimumise lubamises, mittetakistamises.

Kausatiivse öeldise vormistus võib olla perifrastiline, kus täistähenduslikule lekseemile lisandub üldise põhjustamistähendusega poolabiverb, mis koos moodustavad lause keskmena toimiva liitöeldise: kiikuma (täistähenduslik lekseem) + panema (poolabiverb) – kiikuma panema (liitöeldis)

Kausatiivtarind seob kahte sündmust, mis on sellisel kujul ühes lekseemis ja (elementaar)lauses: kauseerivat ehk põhjustavat sündmust ja kauseeritavat ehk tulemussündmust.

Komplekslauset ei käsitleta põhjusliku sisuga kausatiivtarindina. Komplekslauses väljendatakse põhjustavat tegevust ja selle tegevuse tulemust kahe leksikaalselt sisuka ja süntaktiliselt iseseisva öeldisega. Näiteks verbid käskima, paluma, lubama väljendavad konkreetset põhjustamistegevust, näiteks Ma käskisin tal oma toa ära koristada.

Eesti keeles on üksikuid ebapüsivaid kausatiivverbe, nt ehmatama ja vihastama, mis esinevad samakujulistena nii kausatiivses kui ka mittekausatiivses tähenduses. Näiteks Laps ehmatas kassi. on kausatiivne ja Kass ehmatas. mittekausatiivne.

Derivatiivne kausatiiv

Kõige kindlamalt seovad tulemusprotsessi või -seisundi ja selle põhjustamise üheks tegevuseks verbile, käändsõnale või määrsõnale liituvad kausatiivsed tuletusliited: -ta-, -da-, -t-, -sta-, -nda-, -lda-.

Tuletuslik kausatiiv moodustatakse peamiselt sihitust lähtetarindist.

Laps kiigub. – Ema kiigutab last.

Transitiivtarinditest võivad tuletusliku kausatiivtarindi lähtetarindina toimida üksnes mitteagentiivsed tarindid.

Ma nägin tema uut kleiti. – Ta näitas mulle oma uut kleiti.

Perifrastiline kausatiiv

Perifrastiline moodustus on derivatiivse kausatiivigaga võrreldes palju produktiivsem. Perifrastiliselt on võimalik moodustada nii otsest kui ka kaudset põhjustamist väljendavaid kausatiive, kui tuletised väljendavad ainult otsest põhjustamist.

Otsese põhjustamise puhul on põhjustaja tulemussündmuse vahetu, sageli füüsiline tekitaja ja toimib kogu tulemussündmuse toimumisaja jooksul.

Ta käivitas autot.

Kaudne põhjustamine on omaette protsess, mis üksnes käivitab tulemusprotsessi ega mõjuta oluliselt selle edasist kulgu.

Ta pani auto käima'.

Kirjandus

• Argus, R. (2012). Kausatiivsuse omandamisest eesti keeles. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 8.
• Erelt, M., R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare (1993). Eesti keele grammatika II. Süntaks. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
• Erelt, M (2013). Eesti keele süntaks: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu.