Kauguri vald

Kauguri vald (läti keeles Kauguru pagasts) on vald Lätis Beverīna piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Brenguļi vallaga, Kocēni piirkonna Kocēni vallaga ja Priekuļi piirkonna Liepa ning Mārsnēni vallaga, samuti ka Valmiera linnaga.

Kauguri vald

läti Kauguru pagasts

Pindala: 88,0 km²
Elanikke: 1282 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14,6 in/km²
Keskus: Mūrmuiža
Kauguru pagasts LocMap.png

Valla pindala on 89 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1480 inimest.[2] Valla keskus on Mūrmuiža küla.[3]

AjaluguRedigeeri

Agraarreformi eel oli Kauguri mõisa (Kaugershof) pindala 1212 hektarit. Aastal 1935 liideti sellest moodustatud vallaga Mūrmuiža vald. Aastal 1935 oli valla pindala 91 km², elanikke oli seal 976.[4] 1945. aastal moodustati vallas Mūri ja Kauguri külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Kauguri külanõukoguga likvideeritav Mūri külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Valmiera linnaga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Beverīna piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mūrmuiža vasallilinnus, linnamägi Pekas Kalns ja Beiti ning Avotiņi muinaskalmed.[6]

LoodusRedigeeri

Valla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Miegupe. Looduskaitse all on Jaunzemi pärn, Vanagi mänd, Vecjandavase pärn, Rūņi tamm, Ķeiši mänd, Līči künnapuu (liigiliselt on tegemist jalakaga), Kaijase tamm, Līči kihtide paljand, Gaiķēni saar, Daudzieši tamm ja Gaiķēni tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul, valla lääneosa jääb aga Gauja rahvusparki.[7]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 1266 lätlast, 106 venelast, 25 valgevenelast, 5 ukrainlast, 6 poolakat ja 7 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Gauja vasarnīcu ciems
Gaujmala vasarnīcu ciems
Grīšļi vasarnīcu ciems
Iemetēji mazciems
Jaunāmuiža mazciems 35 (2007)
Kauguri vidējciems 62 (2021)
Kaugurmuiža vidējciems 40 (2021)
Līči vidējciems 49 (2021)
Miegupīte vasarnīcu ciems
Mūrmuiža lielciems 440 (2021)
Sapas mazciems 32 (2000)
Sapas vasarnīcu ciems
Segļi vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. http://www.beverinasnovads.lv/index.php/kontakti (vaadatud 29.04.2017)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt