Kaudne realism
Kaudne realism või (materialistlik) esindusrealism on taju- ja meelefilosoofias tajumise mudel, mille kohaselt isikud ei koge välist maailma sellisena, nagu see tegelikult on, vaid tajuvad välist maailma kontseptuaalse raamistiku vaatelisuse kaudu. Kaudne realism on psühholoogia ja kogemusteaduse tunnetuse mõtteraami põhialus.
Kaudse realismi esindajad väidavad, et maailm, mida me enda ümber näeme, on teise reaalse välise maailma sisemine tajutav koopia, mille on loonud meie aju närviprotsessid. See vastandub vahetule või otsesele realismile, mis väidab, et me tajume välist maailma otseselt sellisena, nagu see on. Kuigi pealiskaudne kattuvus on olemas, erineb kaudne mudel idealismi seisukohast, milles väidetakse, et ainult ideed on reaalsed, kuid mõistusest sõltumatuid asju pole.
Kaasaegses filosoofias on kaudset realismi kaitsnud Edmund Husserl ja Bertrand Russell. Kaudset realismi pooldasid mitmed varauusaegsed filosoofid, nt René Descartes, John Locke, G. W. Leibniz, ja David Hume.