Katrin Väli

Eesti kirjanik

Katrin Väli (kodanikunimega Katrin Hallas; sündinud 11. aprillil 1956 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Ta on lõpetanud 1983. aastal Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi.

1994. aastast Eesti Ekspressi keeletoimetaja. Toimetanud ka raamatuid, eelkõige kirjastusele Medicina.

Kodanikunime all tegutseb ta tõlkija ja toimetajana. Näiteks on ta tõlkinud Jevgeni Kisseljovi ja Mihhail Kasjanovi raamatu "Putinita". Katrin Väli nime all on ta tõlkinud ilukirjandust, peamiselt luulet. Tema luuletusi on tõlgitud vene, ungari, ukraina, inglise ja soome keelde.

LuulekogudRedigeeri

  • "Eluase" (1978)
  • "Vahemaad" (1982)
  • "Risttee" (1988)
  • "Uneskõndija" (1990)
  • "Vesikiri" (1991)
  • "Lained ja punktid" (1996)
  • "Taim kasvab kell käib" (1999)
  • "Ilmad" (2002)
  • "neli" (2007)
  • "ktrn" (2013)
  • "Tselluloos/Целлюлоза" (koos P.I. Filimonoviga, 2015)
  • "Sugulane" (2018)
  • "Aheraine laul" (koos Laura Põlluga, 2020)

TõlkeidRedigeeri

  • P.I.Filimonov "Väärastuste käsiraamat" (2011)
  • P.I.Filimonov "Nekroloogide kirjutamise oskus" (2013)
  • Hamdam Zakirov "Vahimadrus kaugel merest" (2014)
  • Sergei Zavjalov "Meelika. Kõned" (koos Aare Pilvega, 2015)
  • Igor Kotjuh "Kuidas kujutada päeva?" (2015)
  • Gennadi Aigi "Tihnikud metsas" (2017)

TunnustusRedigeeri

  • 2021 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (valikkogu "Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021" avab tugeval isikupärasel häälel maailmas olemise ja kulgemise, samuti luule enda kihte ja varjundeid. Autori kujundlikus seisundiluules hägustuvad piirid teeloleku ja kohalejõudmise, välise ja sisima, sõna ja asja vahel, luues köitva ja kordumatu poeetilise universumi.)

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa on tõlkija ja toimetaja Jaakko Hallas.[viide?]

Tema isa oli kirjanik Heino Väli.

VälislingidRedigeeri