Katrin Lendok
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Katrin Lendok, sünninimi Katrin Kruus, (sündinud 4. mail 1955[1] Viljandis) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekorralduse spetsialist.[2]
Ta on mittetulundusühingu Tartu Norra Selts juhatuse liige[1]
Ta oli Eestimaa Rahvarinde asutajaliige (1988).[viide?] Alates 1990. aastast on Katrin Lendok olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.
Haridustee ja töökäik muuda
Lendok lõpetas 1973. aastal Pärnu I Keskkooli.[3] Aastatel 1974–1979 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning valis ajakirjanduse eriharu.
Esimesed töökohad nooruspõlves olid suvetöö sohvoosis, postkontoris ja sekretäri amet Pärnu Kutsekoolis. Ülejäänud aja pärast kooli on Lendok töötanud Tartu ülikoolis. Pärast lõpetamist töötas ta eesti filoloogi ja toimetusetöötajana. 1979. aastal oli ta riiklikult suunatud alates 1. augustist eesti keele kateedrisse, Juhan Peegli alluvusse, kuni ajakirjanduse kateedri moodustamiseni 1. jaanuaril 1980.
Ta on töötanud Tartu Ülikoolis kõikide järgnevate ajakirjanduse valdkonna (kateeder, osakond, instituut) juhtide all: Juhan Peegel, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Epp Lauk, Halliki Harro-Loit, Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Tema käe alt on läbi käinud sadu tudengeid ajakirjanduse (viieaastase ja neljaaastase õppekava), avalikkussuhete ja teabekorralduse (4 aastat) ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni (3 aastat) õppekavadest.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Katrin Lendok kasvas üles Pärnus. Tema isa Raimond Kruus oli matemaatika ja füüsika õpetaja, ema Valda Aaviksoo oli ajaloo, kunstiajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Katrinil on kaks õde – Tuuli Kruus ja Merike Kruus (Mikkor).
Katrin Lendok on abielus Ilmar Lendokiga. Tal on neli täiskasvanud last: Märt, Mihkel, Matis ja Helene.
Lapsepõlvemälestus muuda
Oma lapsepõlvest mäletab ta järgnevat:
„Helge lapsepõlv – kõigil koolivaheaegadel maal vanaema juures, kelle aia taga oli sovhoosi maasikapõld. Pärnu rannas hakkasin käima oma lastega alles siis kui olin juba tartlane – nooruses sai ainult sügiseti korra vaatamas käidud, et kas meri on veel alles. Kooli ajal käisin kogu aeg kunstiringis ja näiteringis ja igal pool mujal: luulepõimikud, deklameerimisvõistlused jne. Näitlemise tipuks on jäänud kuradi osa keskkooli aegses väga edukas Gogoli teemalises näärinäidendis. Koos vanema õega sai täis kirjutatud mitu koolialmanahh ”Kajakas” aastakäiku.
Keskkooli 9.klassis olin Pärnu peal tuntud nägu, sest olin ühe esimese suure televiktoriini osaline Pärnu noortevõistkonna koosseisus koos praeguse riigikohtunik Tõnu Antoniga. Kolmes tunnises otsesaates olid vastamisi Pärnu ja Tallinna noorte võistkonnad vaheldumisi kolme täiskasvanute võistkonna saatega – kokku 6 saadet. Noored jäid kokkuvõttes viiki ja täiskasvanud pärnakad võitsid ühe punktiga – üldvõit Pärnule. Eriti selgelt on meeles endale V.I.Lenini monumentide selgekstegemine: millises linnas on kujul soni peas, kus paremas, kus vasemas käes ja kumma käega näidatakse parajasti teed kommunismile. Üks küsimus tuligi muide Leninitest ja sellel ajal pidi ikka igas väheke suuremas linnakeses peaväljakul Lenin olema.“
Tsitaadid muuda
Katrin Lendoki lemmiktsitaadid on välja kasvanud pikaaegsest suhtlemisest tudengitega.
- "Anna sellele kapsale sõnnikut, mis kasvab."
- "Läksid peaga läbi seina? Mis Sa seal teises toas nüüd peale hakkad?"
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Katrin Lendok[alaline kõdulink]. inforegister.ee
- ↑ TÜ ühiskonnateaduste instituut. Meie inimesed. yti.ut.ee
- ↑ "Pärnu I Keskkool aastail 1952–1990". Koostaja Maaja Hage. Pärnu, 2012. Lk 712
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ute" ei kasutata eelnevas tekstis.