Kuna ma alati ei pruugi iga päev vikis olla, ent sooviksin teavet, kui mu artikleid vaidlustatakse vms., on võimalik saata mulle kiri siit vormist; ühtlasi siis, kui tahta arutada mõnda teemat, mis ei ole Vikipeedia skoobis.

Tere tulemast Vikipeediasse, Tvali! Andres 09:02, 9 Mar 2005 (UTC)

Tere :)--Tvali 16:22, 9 Mar 2005 (UTC)


Jutu, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluküljele, võib panna üles leheküljele Üldine arutelu.

Tegelikult meil arendajaid ei ole peale Keri. Tarkvara muutmise ettepanekuid võib saata talle või inglise vikisse aadressil en:Wikipedia:Village pump. Seal mine alajaotusse "Proposals".

Praegu on meil olemas kategooriate süsteem, mis on teistsugune kui Sinu poolt pakutu. Puu ei ole hea mõte, eelistatav on võrk, nagu praegu. Sel põhjusel me ka ei kasuta alamlehekülgi. Andres 18:04, 10 Mar 2005 (UTC)

Kusjuures tegu on ka minu poolt pakutu puhul võrguga, kuna kategooriaid võib olla mitu. Lähen sinna ingliskeelsesse siis mingi hetk :)--Tvali 20:23, 10 Mar 2005 (UTC)

Kas on võimalik kusagil tutvuda olemasoleva kategooriate süsteemiga?

Paraku ei ole praeguse süsteemi põhimõtete kokkuvõtet minu teada kuskil ülevaatlikul kujul kirjas, sest süsteem on keeruline ja lõpuni läbi vaidlemata. Kõige paremini on süsteemiga tuttavad minu meelest Siim ja Urmas. Et süsteemiga tutvuda, tuleb Sul lihtsalt Vikipeedias sorida. Võta mõni artikkel lahti, vaata, mis kategooriad sellele on määratud, mine nende kategooriate lehekülgedele ja vaata, mis on nende ülem- ja alamkategooriad.
Selle, mis Sa minu aruteluleheküljele kirjutasid, võid rahumeeli alles jätta. Andres 06:48, 11 Mar 2005 (UTC)

ArtiklidRedigeeri

Artiklite nimekiri, mida plaanin täiendada või toimetada, isiklikuks otstarbeks:

Demokraatia

Teooria

Hüpotees

Mudel

MallidestRedigeeri

Arvan, et malle võiks pisut juurde teha:

--Tvali 14:20, 13 Mar 2005 (UTC)

Niisiis lisasin järgmised mallid:

Mall:Täiendan

Mall:Mustand

Mall:MustandLõpp

Mall:VaidlustatudLõpp

--Tvali 14:56, 13 Mar 2005 (UTC)

Ja selle:

Mall:Toimetan

Mall:Kavandan

--Tvali 15:00, 13 Mar 2005 (UTC)

Need mallid peaks minu vajadused üldiselt rahuldama nüüd, nagu on.


Palun ära unusta arutelulehekülgedel nelja tildega alla kirjutamast. Andres 14:17, 13 Mar 2005 (UTC)


Ei poolda sellist hunnikut uusi malle. Soovitan kirjutada selliseid artikleid, mis ei ole mustandid, vaidlustatud, vigased jne. Kui see pole võimalik, siis tuleb kirjutamata jätta. Malli jõustamiseks esita ta artikli Vikipeedia:Vikipeedia reeglid arutelulehel. Pärast heakskiitmist tuleb vastav mall kanda reeglitesse ja alles siis hakata kasutama. Siim 17:13, 13 Mar 2005 (UTC)

Uute mallide hulk ei tohiks olla näitaja -- eelistan lihtsalt süstemaatilist lähenemist asjadele --Tvali 17:51, 13 Mar 2005 (UTC)

Ainus mõttekas mall ülalpool esitatuist on "Vaidlustatud". Ülejäänute järgi pole vajadust. Siim 17:22, 13 Mar 2005 (UTC)

Olen sama meelt kui Siim: "Vaidlustatud" on väga tore mall, aga kõigi ülejäänu järele ei tohiks vajadust olla. Taivo 17:35, 13 Mar 2005 (UTC)
Paljudel on olnud vajadus näidata, et soovivad artiklit edasi arendada -- leidsin nurinat, et artikkel on maha võetud põhjendusega, et see on väga puudulik, ehkki autor alles alustas.--Tvali 17:52, 13 Mar 2005 (UTC)

Mõttekriips tuleb kirjutada nii: – (vasakpoolne kriips redaktoriboksi all). Andres 08:12, 14 Mar 2005 (UTC)

ALT + 0150 kui oled rohkem klaviatuuri kui hiire kasutaja. --TarmoK 09:16, 14 Mar 2005 (UTC)

TeemavahetusRedigeeri

Tekkis selline mõte, et võib-olla olen ma siin pigem kahjuks, kui kasuks ...mu artiklite sisu võib ju põhimõtteliselt osutada õigetele asjadele, aga kui on pidev vaidlus sõnade, nagu oletus/kirjeldus/mõõde jne... kohta, siis mul tegelikult ei ole mõtet matemaatikast rääkida, sest kui ma seda teeksin, siis ma paneksin vastava temaatika sõnad linkima artiklitele, mis annab muuhulgas ka eestikeelsed nimetused, mis pole võõrsõnad ja kasutab alati neid. Samas on vaidlust põhjustanud enam-vähem iga sõna, mida ma kasutan & nagu näen, on "kirjeldus" pandud kustutamise kandidaadiks, ehkki ma kasutan seda enam-vähem igas oma artiklis defineerimise mõistes. Leidsin, et mul on nii võimatu kirjutada, kui iga mu sõna läheb vaidluse alla väitega, et sellist sõna ei tohi selle koha peal kasutada. Nii kulub selle sõnade vaidluse peale oluliselt rohkem aega, kui tekstide sisulise osa peale & seega mulle tundub, et mulle ei sobi entsüklopeediate kirjutamine -- lihtsalt ei näe ma mingit aega, mille jooksul ma harjuks sõnakasutusega, mis siinolijatele vähegi sobib & kui selline teoreetiline võimalus ongi, siis ühest küljest kulub mu aeg sõnade ümberharjutamisele, mitte tegelikule teabe kättesaadavaks muutmisele, teisest küljest kasutan ma ise ikka edasi sõnu "kirjeldama" ja "oletus" igal pool mujal. Demokraatia osa on huvitav ja seda pole vaidlustatud, seega loen selle leheosa enda ainsaks siinseks kompetentsiks ja lõpetan muude aladega. Kui olen demokraatiaga valmis, siis liigun mujale, aga ainult poliitikas -- arutelus vist kedagi sõna "kirjeldus" ei häiri.

Palun soovi korral kustutada kõik minu geomeetria, füüsika ja metafooride tekstid, sest mina ei puuduta rohkem ei nende sisu, ega sõnakasutust ...relatiivsusteooria kohta pole vist ka kellelgi midagi öelda, aga vb. pole seda lihtsalt veel piisavalt dekodeeritud, et rünnata; tegu on igaljuhul jälle temaatikaga, kus sõnad, nagu "mõõde", oleks enesestmõistetavad (ps. andres ruumikõveruse mõõde erineb teistest põhimõtteliselt ja on eraldi mõõde isegi siis, kui teiste kolme kohta pole midagi teada).

--Tvali 12:46, 16 Mar 2005 (UTC)

Kui Andres on nii kõva matemaatik, et kõike sinu tehtut vaidlustab (tema on admin, sina ei ole, sa ei saa kobiseda), las ta teeb ise. Tee midagi muud. Mina näiteks loen ennast geograafias väga kõvaks, aga siin on mõned seda koguni ülikoolis õppinud, nii et ma parem ei tüki sinna vahele, tehku ise. Teevadki ja hästi teevad. Teiseks veel selline asi, et filosoofias peab ennast igamees asjatundjaks (isegi mina) ja kipub sõna võtma, mistõttu filosoofiliste artiklite kirjutamine ongi väga hull (teine selline asi on religioon). Mina teen Helsingi olümpiamänge 1952, väga mugav, keegi ei aruta ega vaidlusta seda. Vikipeedias pole näiteks botaanikat eriti, maalikunst on täitsa katmata, Eesti poliitika on puudulik ... Leia oma nišš!
Sinu tekste üldiselt kustutama ka ei hakata, nii hullud nad ka pole. Taivo 13:27, 16 Mar 2005 (UTC)
Ma arvan ka, et las teevad :)--Tvali 15:36, 17 Mar 2005 (UTC)
Niššiks sobivadki mulle riigikorrad jms., sest seal on võimalik vajalikud terminid EV seadusandlusest üle kontrollida vajadusel ja teoreetilisemas pooles arvan ma, et isegi Andres ei tule vaidlema, et näiteks "kord" asemel tuleb "korraldus" öelda vms., sest isegi kui ma ise kasutan mõisteid ikka enda rangetes tähendustes, loevad teised neid siiski lähenditena ja lisavad määramatuse.--Tvali 15:36, 17 Mar 2005 (UTC)
Filosoofias tglt on igal filosoofiaharul neid alamharusid ka nii palju ja enamik on lugenud ühe filosoofiaharu kohta heal juhul ühte raamatut, kohati isegi lihtsalt raamatuid, mis kokku võtavad ja suvalistele filosoofidele viitavad, nii et tegelikult seal ei jõuagi kuhugi nende vaidlustega kergesti -- religioonidega täpselt samamoodi. Nii et põhimõtteliselt võib kõigil ka õigus olla, lihtsalt paljud ei suuda mõista, et kaks vastuolulist väidet võivad mõlemad õiged olla, kui ka kontekstid on vastuolulised või on tegu mõtlemise eri tasanditega :)--Tvali 15:36, 17 Mar 2005 (UTC)
Botaanikas ja maalikunstis olen ma kahjuks ise liiga nõrk, et neid katma hakata -- ehkki plaanis on ette võtta, aga keemia tuleb enne ära lõpetada :)--Tvali 15:36, 17 Mar 2005 (UTC)
Eesti poliitikast ei huvitu ma üldse -- vahepeal oli huviks palju asju, mis poliitikaga kattusid ja lugesin isegi ajalehtedest, mida poliitikud teevad & enne viimaseid valimisi lugesin kõikide erakondade programmid läbi, aga ega suurt ei huvita, sest ega eesti poliitikud naljalt midagi sellist välja ei mõtle, mille analooge juba vana-kreeka ajaloost lugeda ei saaks & üldiselt olen ma üldistaja, mitte üksikjuhtudesse süveneja, üksikjuhud käivad lihtsalt katseandmete alla, mille põhjal saab üldistusi parandada ja täiendada.--Tvali 15:36, 17 Mar 2005 (UTC)
Sinu eksitustest on vähemalt niipalju kasu, et sunnivad mõne mõiste sisu üle järele mõtlema. Liiga palju aega sellele kulutada küll ei tahaks. Minu meelest valitseb su mõistetes segadus ja tundub, et eestikeelseid allikaid sul käepärast ei ole. Soovitaksin sul enesele hankida esiteks mõne matemaatikaleksikoni ja -sõnastiku. Otsi raamatupoodidest Ülo Kaasiku teoseid. Leidsin praegu kogemata lätlaste matemaatikasõnastiku, võimalik et sellest ka kasu midagi: http://www.lanet.lv/miv/. Ja ära solvu, kui sind parandatakse. --Ker 14:45, 16 Mar 2005 (UTC)
Asi ei ole isegi mitte niivõrd solvumises, kuivõrd puhtpragmaatilises kasuteguri arvestuses -- kui kulutan 5/6 artiklite loomise ajast sõnastuse üle vaidlemisele, siis võiks keegi teine teoreetiliselt teha 6 artiklit selle ajaga, millegi mina teen ühe, mis tähendab, et minu kasutegur ei ole antud juhul piisav. Kui arvestada, et teised kulutavad oma ajast ka ehk 1/3 sellest, mis mul artiklitele läheb, on tulemuseks 7/6, mis on veel mõttetum.--Tvali 15:36, 16 Mar 2005 (UTC)
Samuti on sõnad, nagu "kirjeldus" ja "hüpotees" täiesti õiged (vt. nende sõnade arutelusid). Samuti "mõõde" -- andres väitis, et mõõde on mõõtmelisus ja et ei öelda mitte neljamõõtmeline ruum, vaid "ruum, mille mõõde on neli" -- viimast kasutust ei leidnud ma google abil mitte ühestki kohast. Seega ei leia ma ka mingit isiklikku kasutegurit nendest vaidlustest.
Seega on minu vastavas temaatikas osalemine antud juhul ebatulemuslik ja mõttetu.--

Tvali 15:36, 16 Mar 2005 (UTC)

Sul võiks siiski asjast see kasu olla, et õpid kasutama sõnu vastavalt neile kokkulepetele, mis eesti keeles on tehtud. Kui Sa seda ei tee, siis on Sinu kommunikatsioon teiste keelekasutajatega häiritud ning see tuleb kahjuks Sinu sõnumi edastamisele.
Kordan veel kord, et administraatoristaatus ei anna kellelegi erivolitusi artiklite sisu üle otsustamiseks. Artiklite sisu võib vaidlustada igaüks. Samuti ei nõuta kelleltki, et tal mingi teema puudutamiseks oleks vastav haridus. Loevad argumendid.
Mina väitsin ainult seda, et seda, mida Sina nimetad mõõtmelisuseks, nimetavad matemaatikud mõõtmeks, ning seda, et neljamõõtmeline ruum ei tähenda matemaatikakeeles mitte ruumi, millel on neli mõõdet, vaid ruumi, mille mõõde on neli.
Sõna "mõõtmelisus" eesti keeles minu teada ei ole ja ka Google'ist seda ei leia. Sõna "mõõde" on selles tähenduses (peale trükiteoste) kasutatud lehel http://staff.ttu.ee/~eugen/lin/kord_yma3710.html
Sinu antud tekstis kutsutakse moodustajateks ja baasiks seda, mida mina kutsun põhiteljestikuks.
http://www.imprimaatur.ee/standard/18.htm -- googles mõõtmelisus
"Mõõtmelisus" asemel otsi googlest "mõõtmeline".
http://www.sewercide.ee/artiklid-aegade-algusest.html -- otsi "mõõde"
Anyway, too nüüd oma näide, mis ütlesid, tekstist, kus on kirjas, et "ruumi mõõde on 4" -- mingist konkreetsest tekstist, kus mingi analoogne lause ka sees oleks, peab ju leidma, kui on :)
Ükskõik millest Sa kirjutad, kirjutada tuleb täpselt. Andres 10:43, 17 Mar 2005 (UTC)
Jah, ja sellepärast teengi "mõõtmel" ja "mõõtmelisusel" vahet ...ükskõik, mida Sa vaidlustad, vaidlustada tuleb kindlate andmete põhjal.--tvali 217.159.151.57 13:16, 17 Mar 2005 (UTC)
Ma ei saa ju tuua Sulle näiteid netist, kui netis nendest asjadest juttu peaaegu ei ole. Loe teatmeteoseid ja matemaatikaõpikuid. Vaata näiteks Eesti Entsüklopeediast või Matemaatikaleksikonist, mida mõeldakse matemaatikas mõõtme all. Nii leiad kindlad andmed. Võid ka küsida matemaatikute käest.
Tõepoolest, Sa osutasid ühele kohale võrgus, kus dimension on tõlgitud "mõõtmelisus". See sõna on kasutasel hüperrestvõrgu iseloomustamiseks ning selline sõnatarvitus läheb lahku sellest, mis matemaatikas muidu on kasutusel. See ei õigusta matemaatikaterminoloogiast mittekinnipidamist muudel juhtudel.
Muidu kasutatakse sõna "mõõtmelisus" ainult liitsõna komponendina. Ka sõna "mõõtmeline" kasutatakse peaaegu alati liitsõna komponendina. Sõna "mõõtmeline" tarvitatakse eraldi sõnana ainult sellistel juhtudel nagu "üle 10 mõõtmeline" või ka mõnikord siis, kui ta ei esine matemaatikaterminina.
Sõnal "mõõde" on ka muid tähendusi, kuid matemaatikaterminina ta minu teada midagi muud ei tähenda. Kui öeldakse "ruumil on kolm mõõdet", siis sõna "mõõde" ei ole kasutusel matemaatikaterminina.
Sa võid küll ise täpselt kinni pidada "mõõtmelisuse" ja "mõõtme" eristusest, kuid kui Sa järgid seejuures tähendusi, mis Sa neile sõnadele ise oled andnud, arvestamata matemaatikaterminoloogiat, siis see on ikkagi eksitav, isegi kui seda ei saa nimetada ebatäpseks. Andres 17:17, 17 Mar 2005 (UTC)

Arvutid ja eesti keelRedigeeri

Hea oleks kasutada installeri, uninstalleri ja templatei asemel maakeelseid sõnu. Näiteks paigaldaja, eemaldaja, mall, jne. Priitp 16:58, 20 Mar 2005 (UTC)

Ok, proovin leida.--Tvali 17:39, 20 Mar 2005 (UTC)

kommentaaridele allkirja lisamineRedigeeri

Ole hea inime ja kirjuta oma kommentaaridele ikka alla ka, eks? :o)

kui muud moodi ei viitsi siis redaktsiooni kasti peal on nupud ja seal hiirega klikkides vasakult teise nupu peal, tuleb allkiri ühe hoobiga --TarmoK 15:05, 23 Mar 2005 (UTC)

Jah, vaikselt hakkab juba harjumus sisse tekkima ka selles osas :)--Tvali 12:39, 24 Mar 2005 (UTC)

Loendite sorteerimineRedigeeri

Paljude loendite puhul peaks sellest abi olema.--Tvali 13:55, 24 Mar 2005 (UTC)

UlmekirjanikudRedigeeri

Lugupeetud Tvali, kui see sobib sulle, siis palun otsi üles Ulmekirjanduse BAAS ja sealt Tolkien ning täienda artiklit JRR Tolkien nii, nagu mina Douglas Adamsit ja Terry Pratchettit täiendasin. Sealt saad ka linke (lingi tekst olgu eesti keeles ja Moškovi linki ära pane).

Ja üleüldse ulmekirjanduse puhul soovitan soojalt BAASi tarvitada. Taivo 16:31, 6 Apr 2005 (UTC)

Filosoofia allikadRedigeeri

Artiklite Metafüüsika ja Reaalsus aruteludes oled sa esitanud üldist laadi seisukohti filosoofia ja matemaatika olemuse kohta. Kas sa ei tahaks täpsustada, millistel autoritel ja teostel need põhinevad? Priitp 15:02, 13 Apr 2005 (UTC)

Andres orienteerub nimede maailmas tõenäoliselt minust paremini ja suudab vajalikud nimed leida, kui endale pilti kokku paneb :) -- mina pole ennast nimede ja aastaarvude temaatikas veel eriti arendanud, sest esimene tundub vajalik ainult nende autorite puhul, kelle töid ma hiljem nimeliselt ka otsida võiksin ja teise asemel kasutan lihtsalt ajalisi võrdlusi, kuna mind huvitavad ajaloolised nähtused ei ole tavaliselt aastaarvude abil mõõdetavad, vaid peamiselt omavaheliste seoste ja liinide ja järgnevuste järgi, pealegi aitab alati google, kui miski huvitama hakkab ja on teada. Ma ei tea suuremat osa raamatutest, mida lugenud olen, ei pealkirja ega autori järgi, vaid mäletan peale sisu pigem kaanevärvi ja paksust jms. ja neidki juhuslikult. Enne, kui ma pole nende asjade õppimist süstemaatiliselt ette võtnud, ei oska neid ka välja tuua ja viimasest on pidevalt olulisemaid asju käsil. Võin küll näiteks ühelt sugulaselt küsida, kes mu muusikamaitset ja minu poolt loetud autoreid minust oluliselt paremini tunneb, aga siis võiksid küll juba vastava väite juures seda küsida & mitte liiga paljude, sest uurimine võtaks mõttetult palju aega – arvan, et Andres lihtsalt viskab kõik välja, mille juurde autorit paigutada ei oska. Palju asju olen ma ka lihtsalt võrgus surfates lugenud & osa on seetõttu meelde jäänud, et mu vanemate tutvusring koosneb paljuski kirjanikest/filosoofidest/kunstnikest ja seega lapsepõlves suvaliselt omandatud asjad on selle temaatikaga tihedalt seotud – selliste asjade puhul ei pruugi olla isegi võimalik meenutada, kes neid täpselt avaldanud on.--Tvali 00:24, 14 Apr 2005 (UTC)
Ma ei viska välja seda, mis on üldtunnustatud või vaieldamatu. Muus osas tuleb arvestada, et entsüklopeedia materjal peab olema usaldatav ja kontrollitav. Ega minulgi pildi kokkupanemine kerge ole;) Andres 08:21, 14 Apr 2005 (UTC)