Tere tulemast Vikipeediasse, Piret!

Palun tutvu Vikipeedia reeglite ja põhimõtetega. Jälgi, et pealkiri kajastaks artikli sisu. Vaata ka Mida Vikipeedia ei ole. Vikipeedia ei vahenda ega peegelda teiste võrgulehekülgede ega trükitud väljaannete materjali, vaid üksnes viitab neile vastavates artiklites. Ükski Vikipeedia artikkel ei tohi sisaldada mujalt kopeeritud tekste, pilte ega meediafaile, kui selleks pole saadud luba. --Metsavend 24. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

"Ei peegelda" tähendab ei 'reprodutseeri teise lehekülje sisu'. Erandina võib avaldada olulisi tekste, mis on vabalt kasutatavad (kui Vikipeediasse paigutamine ei anna neile lisaväärtust, paigutatakse nad vikitekstidesse). Samuti võib teiste lehekülgede sisu refereerida ja ümber jutustada. Andres 24. aprill 2006, kell 13.38 (UTC)

Monteerisin ühe kustutatud teksti artiklisse Eesti Vabariigi president. Andres 24. aprill 2006, kell 13.22 (UTC)

Vaata lehekülge Vikipeedia:Vikipeedia reeglid. Andres 24. aprill 2006, kell 13.43 (UTC)

Loodan, et märkused ei ole Sind kurvastanud. Alguses tahab harjumist. Piltide asjas on meil ka endal segadus ja üksteise artikleid tuleb kogu aeg toimetada. Andres 25. aprill 2006, kell 13.35 (UTC)

Vastupidi, mul on hea meel nende üle. Koostöö on selliste materjalide puhul ääretult oluline! Täna olen juba veerand grammi targem kui alustades. Aitäh Sulle viitsimast ja "õiendamast"! Jätkame!Piret 26. aprill 2006, kell 09.50 (UTC)

See et kuupäeva- ja aastaartiklites on peamiseks erandajaks mõttekriips mida saab Alt+0150 või siis – (eelistav on siiski esimest varianti selle tekitamiseks kasutada) - Ahsoous 28. aprill 2006, kell 18.49 (UTC)

tänan!Piret 28. aprill 2006, kell 18.53 (UTC)

Piret, sul on kõik parandused märgitud vaikimisi pisiparandusteks. Palun võta seda näitav linnuke maha (minu eelistused -> redigeerimisseaded). Taivo 2. mai 2006, kell 15.14 (UTC)


Kuidas leida midagi, mida ei oska otsida? Äkki hakkan teist korda jalgratast leiutama? See küsimus vaevab mind jälle! Tegemist on inimeste ja seltsidega: teeks uue alajaotuse või väliseestlaste loendi või midagi sellist. Kuid ei oska seda kuhugi liigitada ega luua. Piret 12. mai 2006, kell 11.58 (UTC)

Tekitasin artikli Väliseestlased lõppu kaks linki. Võid pealkirju muuta, kui soovid. Andres 12. mai 2006, kell 12.23 (UTC)
Eraldi kategooriat oleks vaja, kuid olen selle loomisega hädas. Kuna väliseestlased on omaette teema, tuleks nad ka tervenisti ühelt lehelt liigutavaks muuta. Ehk siis: on üks emalehekülg, millelt jõuad kõigi väliseestlaste ja väliseestlusega seonduva juurde. Aga kuidas seda tekitada... Üritasin, kuid vist mitte õigel moel... Piret 16. mai 2006, kell 07.48 (UTC)
Enne kui hakata väliseestlaste loendit tekitama, tuleks täpsemini defineerida, kes on väliseestlane. Kas sinna mahuvad ka endised väliseestlased (nt THI, Jaan Manitski)? Kas siis kui keegi välismaale (nt Brüsselisse) tööle läheb, on ta automaatselt väliseestlane? Kas Marko Märtin, Kaido Höövelson ja Maret Ani on väliseestlased? --Metsavend 12. mai 2006, kell 13.50 (UTC)
Pakun välja midagi taolist: "Väliseestlane on Eestist alaliselt väljaspool elav eestlane ja väliseestlased jagunevad nö autentseteks ehk sõjapõgenikeks ja nende järglasteks ning uue põlve väliseestlasteks, ehk nendeks, kes on läinud pärast sõda ja uue lainena 1990-1991 aastatel. Piret 16. mai 2006, kell 07.48 (UTC)
Väliseestlased ei põgenenud mitte sõja, vaid Nõukogude režiimi eest. Kuid väliseestlased olid nii läänes kui ka idas juba ammu enne seda. Peale selle tuleb olla täpne sellega, mis on alaline elamine ja mis on Eesti. Andres 16. mai 2006, kell 14.59 (UTC)
Alaline elukoht määratakse minu meelest asukohariigi tunnustega s.t. maksad seal makse ja sul on õigus kõigele, millele mittekodanikuna õigused võid saada jne. Tean niipalju, et alaline elamisluba antakse/anti pärast kahte ajutist elamisluba (á 1 aasta). Seega on see ikkagi pikk protsess ja mitte igaks uueks nädalaks tööle käimine või piiri taga projektide tegemine. Piret 17. mai 2006, kell 05.57 (UTC)
Hästi. Järgmine probleem on see, kuidas teada saada, kellel on või oli alaline elamisluba. Selle kohta on vähe andmeid. Andres 17. mai 2006, kell 07.14 (UTC)
ma ei saa päris täpselt aru, mida sa silmas pead. teatud ajani ei saanud kusagil ilma elamisloata elada. Osades riikides ei saa seda tänagi. Piret 6. juuni 2006, kell 07.11 (UTC)
Elamisluba võib olla ajutine; inimesed võivad käia edasi-tagasi nii, et elamisluba pole tarvis; elatakse ka illegaalselt aastate kaupa. Ja kui see on nii enesestmõistetav, pole mõtet seda kriteeriumina mainida. Andres 6. juuni 2006, kell 07.22 (UTC)
nüüd sain Su mõttest aru. kuid ikkagi - on inimesi, kelle puhul on termin "väliseestlane" ainuõige. Piret 6. juuni 2006, kell 07.25 (UTC)
Jah. Aga tuleb määratleda kriteerium, mille alusel me kedagi väliseestlaseks loeme. Andres 6. juuni 2006, kell 07.28 (UTC)
Jah, loendi alguses peab ütlema, milliste kriteeriumide alusel sinna inimesi paigutatakse. Võib-olla ei ole mõtet teha väliseestlaste loendit, vaid näiteks väliseesti kultuuriaktivistide loend vms. Andres 12. mai 2006, kell 14.23 (UTC)

PildidRedigeeri

Tere! Kui logode Ajakirja logo ja päis.jpg ja SEL logo.jpg kasutamiseks valitud litsentsi all on olemas autorite load, siis edasta palun need aadressile permissions-et wikimedia.org. Pildi Pianist Vardo Rumessen.jpg juurde tuleks kirjutada, kust pilt pärineb ja kes on autor ning samuti tuleks edastada autori luba samale aadressile. Pikne 24. mai 2014, kell 21:37 (EEST)