Tere tulemast Vikipeediasse, Kopo25! Andres 14. august 2007, kell 19:20 (UTC)

Palun vaata, kuidas artikleid vormistatakse. Allika teksti pead alati ümber sõnastama. --Epp 7. veebruar 2016, kell 20:12 (EET)

Palun ära kopeeri mitte kuskilt mitte ühtki lauset. --Epp 13. veebruar 2016, kell 23:08 (EET)

Tere, mis Teile nüüd ei meeldi? --Kopo25 13. veebruar 2016, kell 23:38 (EET)
Kõik, mis Vikipeediasse kirjutatakse, tuleb ise sõnastada. Tekstide autoritel on õigused, mida tuleb austada. --Epp 14. veebruar 2016, kell 00:04 (EET)
Sama jutt ka minu poolt, isegi txt mis ma ise olen vaba käega sõnastanud - kustutate ära! Kuidas sellesse suhtuda - vandalism? --Kopo25 14. veebruar 2016, kell 00:10 (EET)

https://www.google.ee/search?q=+Meister+Johann+peab+arsti+kohust+t%C3%A4itma+ja+raeh%C3%A4rrale+k%C3%B5ige+efektiivsemat+ja+kallimat+rohtu+segama+-+Mitridaatsiumi+-+tingimusel%2C+et+%C3%B5pipoiss+Mart+ise+ka+seda+s%C3%B6%C3%B6ma+peab.&ei=_5e_VrvJOIak6ATxs6CgCA&emsg=NCSR&noj=1 --Epp 14. veebruar 2016, kell 00:13 (EET)

Näen, et Google otsingu esimene link on Vikipeediast, teised kolm linki sisaldavad samasuguseid sõnu, kuid siiski ei ole Copy - Paste. See ongi filmi lühike sisukirjeldus, kus on sellised sõnad nagu "Johann", "Mart", "raehärra", "rohu segama", "efektiivne ja kallis", "Mitridaatsiumi", jne. Kas peaksime hakkama rohule (kindlasti ei tohiks kasutada Mitridaatsium) uue nime välja mõtlema, et ei leiutatutki martsipani vaid mingi maitsev löga?. Et rohtu ei segatud raehärrale vaid linnavalitsejale? Ja mitte Mart ei pidanud ise ära sööma vaid see oli Juhani poeg, kes pidi seda manustama? Asi läheb ikka sedasi ikka väga absurdiks, kuna Google leiabki sellised kohad, kus kõiki selliseid sõnu kasutatakse. --Kopo25 14. veebruar 2016, kell 00:33 (EET)
ma peaks seda samuti kopipeistiks. Võrdle teksti sellega http://allmoviesilike.blogspot.com.ee/?view=sidebar. Teksti on kohati küll pisut ümber tehtud, ent enamikus on üksühele tolle veebilehega--Estopedist1 (arutelu) 14. veebruar 2016, kell 10:38 (EET)
"kõige efektiivsemat ja kallimat rohtu segama - mitridaatsiumi - tingimusel, et õpipoiss Mart ise ka seda sööma peab": See on sõna-sõnalt. Ümbersõnastamine peab olema põhjalikum. Andres (arutelu) 14. veebruar 2016, kell 11:15 (EET)

Lause lõpus käib punkt. "2006. aastal" käib aasta taga punkt. --Epp 15. veebruar 2016, kell 07:13 (EET)


Palun pane Arnold Pomerantsi kohta kirja vähemalt esimene lause ehk definitsioon: nimi, eludaatumid ja kes ta oli. Adeliine 1. jaanuar 2017, kell 13:44 (EET)


1993–2000 just väga elu lõpuaastad ei olnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 15:28 (EET)

Pildid Commonsisse!Redigeeri

Pildid laadi alati Commonsisse ([1]), mitte Vikipeediasse. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates--Estopedist1 (arutelu) 10. aprill 2017, kell 10:29 (EEST)

Ma ei pane lae neid pilte (perioodika ja raamatute pilte) Commonisse, seetõttu, et sellised pildid võivad minna vastuollu autorikaitse küsimustes teiste riikide Viki keskkondades.

Eesti Vabariigi autorikaitse lubab Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:

  1. õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
  2. õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
  3. õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;

Lisaks AutÕS § 22 Autori varalisi õigusi on piiratud ühiskonna kasuks informatsiooni levitamise eesmärgil. Piirang hõlmab ajalehtedes, ajakirjades jm perioodilistes väljaannetes avaldatud artikleid ja ringhäälingusaateid.

Kui panna pildid Commonisse, siis teistes riikides ei pruugi kehtida sellised tingimused ja Commonis olevad failid peavad olema (ja on) kõigile ja kõikjal vabaks kasutuseks, ka kommertsis. Siin võib olla konflikti koht. Iga riigi Vikipeedias saavad olla kitsendatud tingimused. Eesti Vikis on alustatud kunagi ka selle kohta artiklit - https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Mittevaba_sisu_kriteeriumid --Kopo25 10. aprill 2017, kell 11:46 (EEST)


Palun ära laadi üles pilte, mille autoriõigus kehtib (nt see) ja mille puhul pole luba ei vabaks ega mittevabaks kasutuseks. Need võimalikud kohalikud erandid ajaleheväljalõigetele ja muule säärasele laieneda ei saa. Viimati oli sellest juttu vist siin. Nii et kõik pildid, mille üles oled laadinud ja mis siia sobivad, sobivad ka Commonsisse.

Teiseks kirjuta palun üleslaadimisel pildi juurde alati, kust on pilt pärit (avaldamiskoht, avaldamisaeg) ja autor, kui ta on teada. Muidu pole võimalik otsustada, kas märge autoriõiguse kehtivuse lõppemise kohta on õige. 2001:7D0:88DD:F880:4902:5E05:C58A:6932 27. august 2017, kell 15:54 (EEST)

Täpselt üks tsitaat ülevalpool on juba ka minupoolne eelmine vastus, miks selliseid pilte ei saa Commonisse panna - Kuna Eesti Vabariigi autorikaitse lubab selliseid (perioodikas võetud pilte kasutada) kasutada teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta (prg 19).

Konkreetsel pildilt on näha konkreetse ajalehe nimetus ja kuupäev. Samuti on see pilt vähendatud kujul ja ei ole 1:1 suurusega, ehk digitaalselt on see juba vähendatud. Kui panna pildid Commonisse, siis teistes riikides ei pruugi kehtida sellised tingimused ja Commonis olevad failid peavad olema (ja on) kõigile ja kõikjal vabaks kasutuseks, ka kommertsis. Siin võib olla konflikti koht. Iga riigi Vikipeedias saavad olla kitsendatud tingimused. Eesti Vikis on alustatud kunagi ka selle kohta artiklit - https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Mittevaba_sisu_kriteeriumid --Kopo25 10. aprill 2017, kell 11:46 (EEST)

Minu eelmise kommentaari teine ja kolmas lause ongi vastus sellele, mida eespool kirjutasid ja nüüd tsiteerisid. Kui autoriõiguse kehtivus ei ole lõppenud, siis ei saa panna Commonsisse ega eesti Vikipeediasse. Hariduslik, teaduslik jms kasutus (AutÕS § 19) ei puutu Vikipeediasse. Viitan selle kohta uuesti sellele arutelule.
Jah, selle ajaleheväljalõike juures on arusaadav, kus see pärineb ja kui vana pilt on, aga näiteks siin ei ole. 90.190.46.131 27. august 2017, kell 19:55 (EEST)
Kahjuks ma ei saa aru, mis tähendab >> Hariduslik, teaduslik jms kasutus (AutÕS § 19) ei puutu Vikipeediasse. Vikipeedia nimetab ennast avalikult "avatud veebientsüklopeedia" - ehk see on veebis avatud teatmeteos. Teos ei pea olema ainult paberil ja seega siin kehtib täiesti õigustatult (AutÕS § 19). Ado Johanson pildi litsentsi kohta on ka lisatud, et - Selle pildi autoriõiguse kehtivus on lõppenud, sest tegu on anonüümse autori või siiani avamata jäänud pseudonüümi all avaldatud teosega ning teose avaldamisest on möödas üle 70 aasta. Kuna Ado Johanson suri 1932 aastal - siis ma ei näinud vajalkuks ka nn algallikat lisada. --Kopo25 27. august 2017, kell 20:36 (EEST)
Vaba (mitte avatud) entsüklopeedia tähendab lihtsalt seda, et Vikipeedias avaldatud materjalid on vabalt kasutatavad. Sellest ei järelu kuidagi, et AutÕS § 19 (peale tsiteerimist puudutava) on Vikipeedias rakendatav. Ei pea olema paberil, aga peab olema otseselt seotud teaduse tegemisega või seotud haridusasutuse tegevusega vmt. Seadust ei saa suvaliselt tõlgendada. Autoriõiguse algtõdede kohta saad lugeda siit: http://www.autor.ee.
Kui valid sellise sõnastusega märgise, siis peab ka teiste jaoks olema arusaadav, millele selle paikapidamine tugineb. Enam kui 70 aastat tagasi tehtud foto ei pruugi olla avaldatud enam kui 70 aastat tagasi. Kui on otsustatud, et autor on tõesti teadmata, siis see tugineb mingil konkreetsel (alg)allikal, kust peaks saama seda kontrollida. 2001:7D0:88DD:F880:903B:F549:B2A8:D32C 27. august 2017, kell 22:31 (EEST)

AutoriõigusedRedigeeri

Juhin veelkord tähelepanu. Ajaleheväljalõiked töödest, mis on avaldatud Eestis vähem kui 70 aastat tagasi, ei sobi Vikipeediasse ülespanemiseks. AutÕS § 19 p-d 2 ja 3 Vikipeedias kohaldatavad ei ole. Palun ole piltide üleslaadimisel hoolikam. --Pikne 25. juuli 2018, kell 17:28 (EEST)

Järgmiste piltide juurde tuleks lisada autor ja autori surmaaeg ning/või avaldamisaeg ja -koht. Ilma selle infota pole põhjust pilte vabaks pidada.

--Pikne 26. juuli 2018, kell 15:30 (EEST)

Community Insights SurveyRedigeeri

RMaung (WMF) 6. september 2019, kell 17:47 (EEST)

Reminder: Community Insights SurveyRedigeeri

RMaung (WMF) 20. september 2019, kell 18:13 (EEST)

Reminder: Community Insights SurveyRedigeeri

RMaung (WMF) 3. oktoober 2019, kell 22:51 (EEST)

Gennadi MuravinRedigeeri

Hi,

I noticed you wrote the article on Gennadi Muravin. I translated it into Finnish and English, an added some information from the obituary in Helsingin Sanomat. Perhaps you’d like to add to the Estonian articles from the Finnish or English articles. —— Apanuugpak (arutelu) 20. november 2021, kell 17:24 (EET)

ViitamineRedigeeri

Tere. Märkasin, et su kaastööst osa on kenasti viidatud, aga osa puhul on jäänud viitamata, kust allikast sa info võtsid (nt Valgatrükk). Viitamata teksti puhul ei saa lugeja kontrollida ega kindel olla, kas esitatud teave on usaldusväärne. Kas on mingi spetsiifiline põhjus, miks sa osa teksti viiteta oled jätnud? Võib loota, et teised toimetajad hiljem otsivad ning leiavad ja märgivad artiklisse vastavad allikad, aga teksti lisajana tead sina kõige paremini, kust see pärit on. --Minnekon (arutelu) 1. mai 2022, kell 14:21 (EEST)

Valgatrükk artikkel on koostatud nende nelja artikli baasi, mis artikli all viidetena kirjas. Samas, mis koht ebaselgeks seal jääb, vajadusel lisan viite. Kopo25 (arutelu) 1. mai 2022, kell 14:26 (EEST)
Hetkel ma ei näe, mis on terve 1. lõigu, 2. kõigu keskosa ("samast aastast hakkas majas tegutsema kuni 1924. aastast tegutses Jaan Zimmermanni trükikoda ja 1926-1927. aastatel tegutses Eduard Zimmermanni trükikoda"), kogu 3. lõigu (v a koht "kes avas 1929. aastal trükikoja", kuigi selles viites pole kirjas, et tegu oleks sama trükikoja või hoonega, millest enne ja pärast juttu on) ja 4. lõigu algusosa allikas. Lisaks ei klapi artikli alguses antud teema määratlus (1948-96 tegutsenud trükikoda) eriti sisuga, sest põhiosa artiklist, kolm esimest lõiku, räägivad ajast enne 1948. aastat ja artikli teema paistab olevat ühe hoone ajalugu. --Minnekon (arutelu) 1. mai 2022, kell 14:56 (EEST)
Kui vaadata ajalugu, siis Valgatrükk ei tekkinud tühjast kohast, vaid trükikoda tekkis natsionaliseerimise tulemusena, kus võeti üle (riigistati) eelnevate omanike varad. Ehk Valgatrükk sai oma trükipressid ja muu vajaliku eelnevatest trükikodadest, mis tegutsesid juba enne 1948 aastat erinevatel aegadel samal aadressil. Kopo25 (arutelu) 1. mai 2022, kell 15:31 (EEST)
Põhiteemale väikese eelloo esitamine on tervitatav, aga hetkel moodustab see valdava osa artikli mahust (peaks olema vastupidi), st kui pealkirja ja esimest lauset mitte vaadata, siis jääb mulje, et artikkel on tegelikult majast või majas läbi aja tegutsenud trükikodadest. Sellepärast tundub kohasem määrtleda artikli teema nt "Valga Kesk tänav 6 trükikojad" või teha üldisem artikkel Valga trükikodadest, kus see oleks alaosa. Seda ka, et paksu kirja kasutatakse Vikipeedia artikli sees vaid artikli teemat näitava märksõna ja selle samaväärsete sünonüümide näitamiseks. Inimeste nimesid paksu kirja ei panda (kui just kogu artikkel sellest isikust pole). Teiste trükikodade nimed võib paksus kirjas esitada kui need olid sisuliselt sama trükikoda, aga lihtsalt teise nime all. --Minnekon (arutelu) 1. mai 2022, kell 20:52 (EEST)
Kuidas nende viidetega siis on, nt kust 1. lõigu materjal pärineb? --Minnekon (arutelu) 4. mai 2022, kell 08:58 (EEST)
Jaan Zimmermanni osa on juba korrigeeritud ja seega viidet ei vaja. Jaan Zimmermann oli küll Valgas oleva trükikoja osanik, kuid keskendus peamisel siiski Tallinna trükikojale. Kopo25 (arutelu) 4. mai 2022, kell 13:23 (EEST)
Eemaldatud osa jah ei vaja viidet, aga praegu on väide "samast aastast hakkas majas tegutsema kuni 1927. aastani tegutsema Eduard Zimmermanni trükikoda" ja lause lõpus viidatud lehel ma sellist infot ei näe. Samuti pole selge, kust pärinevad ülejäänud kohad, millele ma ülelpool osutasin. --Minnekon (arutelu) 4. mai 2022, kell 17:34 (EEST)
Tänud tähelepanu juhtimast! Eduard Zimmermanni trükikoda tegutses 1928. aasta lõpuni (tegin vastava paranduse ja lisasin ka viite). Kuigi pärast Adamsoni surma 1927. aastal müüs tema abikaasa trükikoja ja raamatukaupluse Johannes Meisterile. Kuid ju siis E. Zimmermanil oli tehtud leping aasta lõpuni, siis sai J. Meister alustada oma trükiäriga alustada alles 1929. aasta algusest. Kopo25 (arutelu) 4. mai 2022, kell 18:36 (EEST)

Ma vastasin lehel Arutelu:Abara tänav. Kaardi kohta asulaartiklis vt Malli arutelu:EestiAsula#Dünaamiline kaart piiridega. Pikne 13. mai 2022, kell 19:49 (EEST)