Tere tulemast Vikipeediasse, Heiki e!

Hea meel näha, et tegeled õigusalaste teemadega. Tahaks juhtida tähelepanu mõnedele redigeerimisalastele pisiasjadele. Artikli algus on alati definitsioon ja artikli pealkiri on tavaliselt artikli algus rasvases kirjas (see on see redigeerimisribal esimene sinine nupp "B" vasakul ääres). Teine asi. Välislingid (st allikmaterjalid näiteks) paigutama yldiselt artikli lõppu eraldi. Tekstis viitame ainult Vikipeedia teistele artiklitele. Maitse asi, muidugi, kuid nii on nagu välja kujunenud. Kui soovid midagi kommenteerida, siis arutluses lisa oma jutu lõppu oma allkiri: selleks on see nupp seal yleval, kus on siuke sigrimigri (paremalt teine sinine nupp). Sellega tekib automaatselt Sinu allkiri koos ajatempliga. Edu edaspidiseks. --Lulu 10:26, 6 august 2005 (UTC)

Välislingid on eraldi selleks, et nad siselinkidega segi ei läheks. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)

Tänud tagasisideme eest muuda

Aitäh, võtan kirjutamisoskust mööda arvesse.

Kas oskad viidata mõnda artiklit, mis stiili poolest esindaks "väljakujunenu" meistriklassi? Saaksin matti võtta.

Vikipeedia pidevalt arenev keskkond ning igat artiklit saab ikka ja jälle veel paremaks teha. Jah, paljudes teistes Vikipeediates on kohe esilehel mõni artikkel eeskujulikuna esile tõstetud. Vaatasin praegu näiteks Grunge music, mis on täna ingliskeelses Wikipeedias avalehel eeskujuks toodud. Meil võiks jah midagi taolist olla, aga praegu veel ei ole. Arenguruumi on. --Lulu 11:57, 6 august 2005 (UTC)
Vaata Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)
Yldiselt on hea artikli tunnusteks selge ja korrektne keelekasutus, täpsed ja yheselt mõistetavad terminid, ammendav käsitlus, sõnad ja mõisted korrektselt lingitud teistele artiklitele, kategooriad paigas, vajaduse korral ka välislingid, kirjandus jmt. ning kõige lõpus viited teistes keeltes kirjutatud vikipeediatele. --Lulu 11:57, 6 august 2005 (UTC)
Mulle isiklikult meeldib, kui võimalikult paljudel artiklis olevatel linkideks tehtud sõnadel oleks ka adekvaatne artikkel taga, see tähendab, et võimalikult palju linke oleksid sinised, mitte punased. Võiksin näiteks tuua yhe enda artikli: Intervall (muusika), kus õnnestus see täielikult teoks teha. Arvan, et mingil kitsal alal artikli kirjutamise puhul võtab autor enda peale ka vastutuse, et tema poolt kasutatavatel ja lingitavatel terminitel oleks ka sisu taga. Eriti kui pole loota, et sama ala asjatundjaid niipea siia juurde on tulemas. Muidugi pole see mingi absoluutne nõue, aga see on lõpptulemusena eesmärk ometi. --Lulu 11:57, 6 august 2005 (UTC)

Tahaksin kasutada allmärkusi, on see lubatud? Ja kui, siis kuidas saaks seda teha?

Allmärkused on head, kuid paraku meie Vikipeedias pole neid seni kasutatud. Selleks on vaja teha eraldi mall. Peaksime arutama seda yldise arutelu lehekyljel. Mõte on hea.

--Lulu 11:58, 6 august 2005 (UTC)


Sellist artikli alajaotust nagu "Vaata lisaks" Viklipeedias ei ole. On "Vaata ka" kuhu pannakse lingid Viki artiklitele, mis on antud teemaga seotud. Lisaks on "Kirjandus", kuhu käivad raamatud, mida võib soovitada täiendavaks lugemiseks, aga üldjuhul ei ole sinna mõtet panna võõrkeelseid raamatuid, mida on näiteks raske kätte saada. Soovitan tutvuda ka Vikipeedia reeglitega. Siim 19:38, 6 august 2005 (UTC)

reeglid muuda

Hmm, tänud, loen läbi. Huvitav, et nad mulle ennem silma pole torganud. Otsisin vist sellist vormistamisjuhendit nagu inglisekeelses, aga too lehekülg oli tühi...

kirjandus muuda

Arvan siiski, et inglisekeelsete raamatute soovitamine on põhjendatud, kuna eestikeelsed asjad on enamasti oluliselt primitiivsemad ilmselt enamikes valdkondades. See on ka paratamatu, lugejaskonna suurust arvestades.

Toetan ingliskeelsete raamatute soovitamist igati. Nende hankimine ei ole enam ju mingi probleem. Raamatu andmete lõppu võiks kirjutada ka ISBN numbri. See muutub automaatselt lingiks, millega saab lehele, kust saab valida erinevate võimaluste vahel: raamatukogud, raamatupoed jne. Töötab väga hästi. --Lulu 20:35, 6 august 2005 (UTC)
Mäletan, et Andres ütles kunagi, et kirjandusloetelus võiks olla eestikeelsed materjalid, aga see-selleks. Ma ise toetun ka põhiliselt ingliskeelsele materjalile ja mul poleks ka midagi nende vastu kirjandusloetelus. Samas tuleb anda endale aru, et ei ole mõtet kirjandusloetellu panna raamatut, mida Eesti raamatukogudes ei ole. Nende omandamine ei ole tõesti probleemiks kui sul on rahakott puuga seljas, aga enamikul eestlastest see nii ei ole. Kirjandusloetellu puudutava peaks muidugi läbi arutama, et oleks selge, mis sinna panna ja mida mitte. Mõni võib-olla arvab, et see on kasutatud kirjanduse loetelu, aga mina seda küll ei poolda. Minu arust on see just koht, kuhu panna hoolikalt valitud teoseid, mida asjast huvitatuile tõesti soovitada võib. Kui ta seda aga muud moodi kätte ei saa, kui vaid ostes, muutub see pigem lugeja mõnitamiseks. ISBN numbri lisamine on muidugi väga mõistlik ja tervitatav. Siim 21:58, 6 august 2005 (UTC)
Seda tuleks arutada üldises arutelus. Minu meelest tuleks ära tuua eeskätt eestikeelse kirjanduse loetelu, sest kui inimene on valmis lugema võõrkeeles, võib ta ka lugeda teiste vikide artikleid, kus on kirjandus teistes keeltes. Ma ei teeks seda küll kohustuslikuks reegliks. Teiseks on minu meelest teoste valimine vaieldav, sest see toob sisse subjektiivsuse elemendi. Pigem võiks kirjanduse loetelu olla (mittehinnanguliselt) annoteeritud. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)
Mina viitaksin raamatutele kolmel viisil
*Allikad, mida artikli kirjutamisel kasutasin. Praegu olen näinud mitmeid artikleid, kus jutt segane ja kahtlane, aga ei torgiks kui ei tea, kust pärit.
*Täpsed viited definitsioonidele, subjektiivsetele hinnangutele - allmärkustes.
*Lisakirjandus. See peaks tõesti Siimu poolt osundatud kriteeriumidele vastama, aga minu poolt osundatud Harrise raamat artiklis rahvusvaheline õigus ka vastab.
--Heiki e 08:23, 7 august 2005 (UTC)
Minu meelest on allmärkused kohmakad ja teevad artikli struktuuri liiga keeruliseks. Selle asemel tuleks kasutada alajaotusi ning vajaduse korral eraldi artikleid. Definitsioone ja subjektiivseid hinnanguid võib vabalt käsitleda eraldi alajaotustes. Viitamiseks ei ole allmärkusi tarvis. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)
Allikatega on see probleem, et artiklit muudetakse mõnikord nii oluliselt, et esialgseid allikaid ei saa enam allikaiks pidada. Aga kes suudab adekvaatselt ütelda, kas esialgne allikas on veel allikas või enam mitte? Kas allikaid on üldse lubatud artiklist eemaldada? Olen seda siiski teinud, sest paljud geoloogilised artiklid olid algselt koostatud miksikese põhjal või lause sealt kopeeritud, mistõttu oli nende sisu suhteliselt lapsik ja kohati lausa vale. Enamasti ma mitte ei modifitseerinud neid artikleid, vaid lihtsalt kirjutasin ümber ja eemaldasin ka lingi miksikesele, sest minu arust ei peaks Vikipeedia sinna viitama. Mina ei paneks allikaid üldse, sest ka trükitud entsüklopeediad ei viita üldiselt allikatele, seda küll peamiselt ruumipuuduse tõttu. Mis puutub definitsioonide ja hinnangute kohta, siis esimesed võiksid olla artikli autori enda koostatud mitte kuskilt kopeeritud ja teised peaksid vastama neutraalsuspõhimõttele. Mingeid allmärkusi minu meelest ei ole vaja. Ka inglise wiki on minu teada ilma nendeta läbi saanud ehk saame ka meie. Siim 08:41, 7 august 2005 (UTC)
Ingliskeelne Wiki kasutab allmärkusi ehk viiteid kyll, selleks on eraldi mall olemas, [1] vist vms. Pikemate ja keerulisemate artiklite puhul see õigustab ennast: saab vajalikus kohas konkreetselt viidata allikale; lugeja ei pea oletama, et kust see või teine väide või termin pärineb. --Lulu 09:15, 7 august 2005 (UTC)
Ok, ma saan vist su seisukohast aru, aga mina küll ei soovi äärmiselt vaieldava kontseptsiooni (näiteks suveräänsus) kohta mingit ammendavat definitsiooni anda ja mul on seda ka valus vaadata.
Samuti on definitsiooniga selline lugu, et näiteks riigi defineerimisel ei pääse mööda erinevatest definitsioonidest, mida sellele ennem on antud.
Neutraalsuspõhimõte peaks olema ka sellega täidetud, kui on välja toodud kõneleja isik, st viidatud. Vähemalt humanitaarteadustes minu teada rahuldab see neutraalsuse nõuet.
--Heiki e 09:00, 7 august 2005 (UTC)
OLeme kokku puutunud olukorraga, kus ammendavat ja vaieldamatut definitsiooni anda ei õnnestu. Filosoofias on see reeglina nii, näiteks filosoofia enda defineerimisel. Sel juhul tuleks minu arvates anda alguses range definitsiooni asemel määratlus, mis annaks ligikaudse intuitiivse arusaama selle kohta, millega on tegemist. Definitsioonidest tuleks siis rääkida eraldi alajaotuses. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)
Ma ei tea, kas kellegi poolt loodud definitsioone tohib sõna-sõnalt Vikipeediasse kopeerida, aga ma eeldan, et ei tohi. Seetõttu olen oma artiklite definitsioonid reeglina ise välja mõtelnud, toetudes muidugi usaldusväärseile allikatele. Ma ei arva, et nad oleksid väga halvad. Viited võib lihtsalt jutu sisse põimida. Nt. "selle tegelase arvates on asi nii" jne. Siiamaani ei ole me kasutanud teadusartiklites kasutatavat viitamissüsteemi kujul (Nimi, aasta). Siim 09:24, 7 august 2005 (UTC)
Põhimõtteliselt võib ju viitamissüsteemi ka kasutada. (Me ei ole seda kasutanud eelkõige sellepärast, et me pole jõudnud oma jutuga teaduse tasemele.) Siis oleks viiteallikad leitavad "Kasutatud kirjanduse" rubriigis. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)
Arvan, et kui öelda Tuntud teadlane see-ja-see defineeris seda nii ja siis vastav definitsioon, on ka sõnasõnaline definitsiooni kasutamine lubatud. Mõistlikkuse piires tsiteerimine peaks olema lubatud. --Boy 09:42, 7 august 2005 (UTC)
Pooldan seda seisukohta, kuid sellise definitsiooniga ei saa artiklit alustada. Andres 13:00, 7 august 2005 (UTC)

Andres, Lulu muuda

Võtan kõiki teie märkusi enda kirjutatud artiklite kohta tõsiselt, aga mu aeg on nädala sees piiratud. Parandan võimalust mööda. --Heiki e 05:51, 8 august 2005 (UTC)


Kategooriate paigutamine muuda

Kategooria lisamiseks artiklile on yldjuhul vajalik vaid kategooria nimi topeltnurksulgudes. Kui Sa kirjutad näiteks topeltnurkulgudes

Kategooria:Õigusteadus|*Õigusteadus

siis satub see eraldi loetelusse kohe kategooriaga samanimelise artikli järele. Seda varianti kasutatakse ainult sel puhul, kui kategooria nimi ja artikli nimi kokku langevad. --Lulu 10:57, 8 august 2005 (UTC)


GNU FDL (tõlkimine) muuda

Tundud juura teemadega hästi kursis olevat. Kas sa palun saaksid vaadata üle tõlke leheküljel "GNU FDL (tõlkimine)" (muudetud: Vikipeedia:GNU FDL --Jaan513) sellise pilguga, et kas mõned terminid on inglise keelest väga äpardunult tõlgitud. Ütlen juba ette, et tekst vajab tõsist kohendamist ja terminoloogia ühtlustamist. Usun, et saaksid suureks abiks olla. Tänan. --Boy 12:58, 9 august 2005 (UTC)

Üritan endale sellest asjast mingit pilti luua. Oletan, et olete vaadanud Eesti Õiguskeele Keskuse sõnaraamatust mõisted järele? (Paistab, et olete.)
Hmm, see sõnaraamat vist ei ole kõigile ligipääsetav. --Heiki e 10:16, 10 august 2005 (UTC)
Siiski on, tulen lihtsalt pisut oodata. Andres 10:24, 10 august 2005 (UTC)
Kas seda litsentsi tuleb lugeda koos GNU üldise litsentsiga? Kui jah, siis peavad ennekõike nad omavahel ühtse terminoloogiaga olema. --Heiki e 09:15, 10 august 2005 (UTC)

Kriipsud muuda

Kasuta aastaarvude vahel perioodi märkimiseks (näiteks sünni ja surma aja vahel) pikemat kriipsu... St õige oleks näiteks 1. jaanuar 1901 – 2. jaanuar 2001, mitte 1. jaanuar 1901 - 2. jaanuar 2001...

...ja veel, et selle kriipsu saad alt märkide tabelist, aga ära ka seda kõige pikemat kasuta (—)... Vasakpoolne on just õige...

Õigusteaduse portaal muuda

Tere, üritan õigusteaduse portaali luua, mulle tundub, et praegusel kujul ei kõlba see kuhugi. Palun abi selle juures. Vaadata võiks ehk ka arutelu. avjoska 15. august 2008, kell 06:27 (UTC)

Mul oleks tarvis sinu e-posti aadressi, et sind Wikimedia Eesti listi lisada. Võid mulle näiteks e-kirja saata. Ivo 18. jaanuar 2010, kell 14:33 (UTC)

Sul on nähtavasti linnuke tegemata kastis "Luba teistel kasutajatel mulle e-kirju saata" (Eelistuste all) aga ma ei tea, et kas see takistab ka siis teistele kasutajatele kirjutamast. Mul peaks ikka tööriistakastis seda linki näitama, et "Saada sellele kastajale e-kiri", kui sa mu kasutaja lehel või kastaja arutelus oled. Ivo 18. jaanuar 2010, kell 19:19 (UTC)