Heakeel

Hea keeletoimetamistalguline!

Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta.

19 talgulist toimetas kokku 338 artiklit. Viie aastaga on toimetatud 2754 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast!

Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili.

Tervitades

Ann Siiman

keeletoimetamistalgute žürii esimees   Annn (arutelu) 4. mai 2022, kell 21:38 (EEST)

Tere

Minu aaderss on alar.ilbis@Gmail.com.

Tervitades

Alar Ilbis Heakeel (arutelu) 8. mai 2022, kell 21:20 (EEST)

U

Panen selguse huvides ette kirjutada "umbes", mitte "u". Seni oleme nii teinud. --Andres (arutelu) 1. august 2022, kell 13:05 (EEST)

Kirjakeele normi (ÕS) järgi peaks 'u' lühendina olema õige ja arusaadav. Heakeel (arutelu) 1. august 2022, kell 19:16 (EEST)

See on kindlasti õige, aga "umbes" on sama õige, aga vaevalt küll sama arusaadav. Õigsus iseenesest ei taga arusaadavust, aga meile on arusaadavus tähtis. --Andres (arutelu) 1. august 2022, kell 19:23 (EEST)

Tere

Teen ettepaneku kasutada artikli pealkirjas 'Vesinikueksponent'.

Praegu on 'Vesinikeksponent'. Ent ÕS-i järgi on õige just 'vesinikueksponent'. Viimane sõna annab ühtlasi paremini edasi termini sisu. See näitaja kirjeldab ju just vesiniku kontsentratsiooni. Heakeel (arutelu) 29. jaanuar 2023, kell 20:50 (EET)

Aitäh! Muutsin.

Selliseid ettepanekuid on parem teha artikli arutelulehel. --Andres (arutelu) 22. juuli 2024, kell 15:13 (EEST)

Head uut aastat!

Eaka toimetajana söandan meelde tuletada, et keeletoimetus ei tohiks teksti keelelist kvaliteeti halvemaks teha. Siin on teie parandused kahjuks teksti hoopis hullemaks teinud. Palun mõelge enne põhjalikult, mida ja miks te parandama hakkate. Kuriuss (arutelu) 6. jaanuar 2023, kell 23:05 (EET)

Tere

Aitäh. Järsku saate täpsustada, mis parandus on selles lõigus ebasobiv. Heakeel (arutelu) 7. jaanuar 2023, kell 13:17 (EET)

ÕS ei soovita kasutada sõna tänu siinses tähenduses. Ametniku soovitussõnastik taunib samuti sõna tänu kasutamist siinses tähenduses. [AMSS] Ametniku soovitussõnastik (eki.ee)

Sõna 'etendama' tähendab eelkõige esitama, ette kandma.

Imelik on ka öelda, et laevad ühendavad konstruktsioonielemente. Heakeel (arutelu) 7. jaanuar 2023, kell 13:43 (EET)

Üritasin leida midagi paremat eelmainitud sõnade asemele. Heakeel (arutelu) 7. jaanuar 2023, kell 20:10 (EET)

Sõna "tänu" on kasutatud just kontekstis, kus on põhjus tänulik olla. Pärast parandust on tekst raskemini loetav.

"Osa etendama" on piltlik kinnisväljend, mida peetakse paremaks samatähenduslikust väljendist "rolli mängima". "On osa" on kahvatum ja vähem arusaadav, laialivalguvama tähendusega väljend.

Sõna "ühendama" on siin sama tähendusega nagu "ühitama". "Ühitama" on selles tähenduses tavalisem, aga võib öelda ka "ühendama". Ümbersõnastamisel on tähendusvarjund pisut muutunud. --Andres (arutelu) 30. jaanuar 2023, kell 00:16 (EET)

Palun vaata Arutelu:Norra. --Andres (arutelu) 22. juuli 2024, kell 15:08 (EEST)

Sõna "asuma" on lühem ja selgem. Stiili ja selguse huvides on parem kasutada lühemaid sõnu, kui need annavad sama mõtte edasi. Heakeel (arutelu) 22. juuli 2024, kell 18:16 (EEST)

Kas see siis tähendaks, et sõnu "asetseb" ja "paikneb" ei tohi üldse kasutada, kui on sõna "asub", ja sõna "asub" ei tohi kasutada, kui on sõna "on"? Lühidus ei ole ainus kriteerium. Tähenduses on nüansivahed ja "asub" on sageli stiililiselt halvem ning sõna "on" ei saa alati kasutada. Andres (arutelu) 23. juuli 2024, kell 05:00 (EEST)

Ei nõustuks väitega, et "asub" on stiili poolest halvem. Geograafina eelistan kindlasti sõna "asub" kasutamist ja arvan, et "asetsema" on stiili poolest halvem (kuid mitte vale). Sõnast "asub" on tuletatud ka teine oluline termin: "asukoht". Me ei ütle ju "asetsemiskoht".

Sõna "asub" on kasutatud ka eestikeelses teatmekirjanduses. Nt ENEs: Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas, vt entsyklopeedia.ee/meedia/suur_munamägi1/nene7_page_0356 Heakeel (arutelu) 23. juuli 2024, kell 18:14 (EEST)

Mina saan asjast nii aru, et sõna "asetseb" sobib paremini asendi täpsema kirjelduse (kuju, piirnemine jms) puhul. "Asub" sobib põhiliselt siis, kui väiksem ala paigutatakse suurema ala sisse või piirile. Ma ei ole seda kuskilt lugenud, lihtsalt ma tajun seda nii.

See, et me ei ütle "asetsemiskoht", minu meelest kinnitab seda, mida mina ütlen. Kuigi ma ei leia, et sellel erilist tähtsust oleks, sest sõnade tähendused ei pruugi olla nende ehitusega vastavuses. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST)

Mulle tundub, et "asukoht" ja "asend" suhtuvad umbes nii nagu "asuma" ja "asetsema".

Sõna "asetseb" on minu meelest parem ka siis, kui on jutt strateegilisest asendist. Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:57 (EEST)

Mõisted "Norra põhiosa" ning "Norra mandriosa" ei ole sünonüümid. Mõiste "mander" tähendab suurt maismaad (ÕS) või suurt terviklikku maismaaosa. Mandri alla ei lähe saared ranniku lähedal. Heakeel (arutelu) 22. juuli 2024, kell 18:27 (EEST)

Nõus, et pole sünonüümid, aga mäestik on mandril. Andres (arutelu) 23. juuli 2024, kell 05:01 (EEST)

Ma ei kirjutaks alla lausele, et Skandinaavia mäestik on [terves ulatuses] mandril. Ja seetõttu ei kasutaks ka "Norra mandriosa". See mäestik ulatub järsu fjordrannikuni. Mingi osa mäestikust võib olla hilisema veetõusu tõttu mandrist saarena eraldunud. Nt alloleval veebilingil esitatud kaardi järgi hõlmab Skandinaavia mäestik ka saari ranniku lähedal.

Biogeographical regions Scandinavian mountains - Scandinavian Mountains - Wikipedia Heakeel (arutelu) 23. juuli 2024, kell 18:36 (EEST)

Hästi, see on sisuline põhjendus. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST)

Norra artikli peatükis "Asend, piir ja suurus" on juba mainitud detailsemalt, kuidas Rootsi, Soome ja Venemaa Norra suhtes asuvad. Ei pooldaks sama teksti taasesitamist sissejuhatuses. Heakeel (arutelu) 22. juuli 2024, kell 18:47 (EEST)

See on küll vaieldav, aga mulle tundub, et asend on üks olulisemaid asju, mistõttu seda võiks ka sissejuhatuses täpsemalt kirjeldada. Andres (arutelu) 23. juuli 2024, kell 05:03 (EEST)

Vikipeedia vormistusreeglite järgi on pikema artikli algusse soovitatav paigutada "üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema". Ma ei pooldaks ka seetõttu ühe ja sama lause (teabe) taasesitamist nn lühikokkuvõttena artikli alguses. Heakeel (arutelu) 23. juuli 2024, kell 19:54 (EEST)

Olgu. Ma ei näe sellises korduses midagi halba, aga praegu pole ka midagi katki. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST)

Norra põhiosa on kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul.

Minu meelest "on" ei ole siin stiililiselt hea. Ma ise kasutaksin siin sõna "asetseb". Sobiks ka "paikneb". Sõna "asub" ma ei kasutaks, sest tegu ei ole lihtsalt suuremale alale paigutamisega.

Selles lauses on minu meelest problemaatiline ka saarte paigutamine ribasse.

--Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) Peaaegu Norra kogu põhiosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik.

"Peaaegu Norra kogu põhiosa" tundub mulle võimatu konstruktsioon. Ma ei oska praegu ka head sõnastust pakkuda. "Valdava osa Norra põhiosast" oleks parem, aga seal häirib "osa" kordumine. "Norra peaaegu kogu põhiosa" oleks ka parem, kuigi raskesti loetav. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST)

Võiks ehk olla: "Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mis ulatub ka mõnele saarele." (Lõpp võib ka teistsugune olla.) Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 10:00 (EEST)

Skandinaavia mäestiku ulatuse kirjelduses kasutaksin pigem ikkagi "Norra põhiosa" ja ma ei söandaks öelda: "ulatub mõnele saarele".

Aga ma arvan, et Sinu pakutud "Valdava osa Norra põhiosast ..." on parem kui praegune sõnastus. Heakeel (arutelu) 25. juuli 2024, kell 20:48 (EEST)

---

Artiklis Norra ei ole praegu järjekindlalt eristatud Norrat, Norra põhiosa ja Norra mandriosa. Ma ei ütle, et see on Sinu tegevuse tagajärg, aga palun vaata artikli algusosa selle pilguga üle. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST)

Artikli teises lauses on defineeritud, mida mõeldakse Norra põhiosa all: "Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning sealsetel rannikulähedastel saartel."

Ingliskeelses Vikipeedias on Norra alad jagatud kolmeks: Mainland, Arctic islands, Antarctic islands and claim to Antarctica. Seega tähendab "Norra põhiosa" kõiki neid Norra alasid (sh saared), mis ei ole Arktikas ja Antarktikas.

"Norra mandriosa" saab kasutada üksnes siis kui kirjeldatav nähtus või objekt asub ainult mandril. Nt ptk-st "Äärmuspunktid" tuleneb kõige selgemini põhiosa ja mandriosa erinevus. Ja seal on mõlema termini paralleelne kasutus täiesti põhjendatud.

Aga kui kuskil torkab silma mingi eksimus "põhiosa" ja "mandriosa" vahel, siis parandan selle ära. Heakeel (arutelu) 25. juuli 2024, kell 20:38 (EEST)

---

Oleks hea, kui kogu arutelu artikli Norra üle oleks lehel Arutelu:Norra. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 09:18 (EEST)

Mul on veel Vikipeedias vähe kogemusi. Pidasin seetõttu eelistatumaks arutleda omavahel. Heakeel (arutelu) 25. juuli 2024, kell 21:19 (EEST)