Arutelu:Norra

I will suggest that Norway size is written as 385 199 square km. This include the island group Svalbard (Spitsbergen) and Jan Mayen. These islands are totally part of Norway according to the Treaty of Svalbard of January 1st 1920.

Nähtavasti ei saa ühemõtteliselt öelda, kas need saared on Norra osa. Teen ettepaneku tõsta märkus tabeli alt tabeli sisse. Andres 23. november 2005, kell 13.53 (UTC)

---

See on hea mõte kirjutada lihtsalt "keel". Andres 22:43, 3 Jan 2004 (UTC)

Ma ise ka arvasin nii..., sest siis saab iga riigi juures tapsustada.--Egon 22:51, 3 Jan 2004 (UTC)

Could some registered user please upload the correct Norwegian coat of arms? Thank you. --Eddi 21:56, 11 Oct 2004 (UTC) Thanks for your help! --Eddi 22:39, 15 Oct 2004 (UTC)

spam filter

Vikipeedia pidas seda linkki spämmiks, panen ta siia seniks kui sellega selgust saab (NB! tühik vahel, muidu ei lase salvestada) --TarmoK 14:08, 29 mai 2005 (UTC)

* [http:// www.scandinavia-pictures.com/norway/ Geographic Guide: Norway] (teave, pildimaterjal)

---

Norra keel on ametlik keel, kusjuures mõlemad kirjakeeled on võrdõiguslikud. Uusnorra keeles on ametlik nimi Kongeriket Noreg. See tuleks tabeli päisesse panna. Lisaks on kuues kommuunis ametlikuks keeleks saami keel ja ühes soome keel. Andres 17. september 2005, kell 16.12 (UTC)

---

Artiklist "Norra ajalugu", ehk saab midagi kasutada:

Норвегия находится в области морского умеренного климата с прохладным летом (+6 - +15 градусов Цельсия ) и достаточно теплой зимой (+2 - -12 градусов Цельсия ). Осадков на равнине выпадает 500-600 мм, с наветренной стороны гор их количество возрастает до 2000-2500 мм. Моря не замерзают.

Большую часть территории Норвегии занимают Скандинавские горы. Здесь находится самая высокая горная вершина Северной Европы - гора Галлхепигген. Береговая линия Норвегии изрезана длинными глубокими заливами - фьордами. В последнюю ледниковую эпоху над Скандинавией образовался мощный покров льда. Лед, расползаясь в стороны, прорезал глубокие узкие долины с крутыми берегами. Примерно 11000 лет назад ледниковый щит растаял, уровень воды мирового океана повысился , и морская вода затопила многие из этих долин, образовав живописные фьорды Норвегии (см. фото на обложке).

Норвегия располагает большими запасами гидроэнергии, леса (продуктивный лес занимает 23,3% территории), месторождениями железа, меди, цинка, свинца, никеля, титана, молибдена, серебра, гранита, мрамора и др. Достоверные запасы нефти составляют более 800 млн. т., природного газа - 1210 млрд. кубических метров. Общие капитальные вложения в прибрежный нефтяной сектор достигли рекордной цифры - 60 млрд. норвежских крон, или 7,5% ВВП, значительно способствовали росту других отраслей материального производства, изготовлявших оборудование для нефтедобычи, и создавали соответствующую инфраструктуру. Цель этого огромного инвестирования - повысить доходность нефтяной отрасли и улучшить состояние макроэкономики страны. Инвестиции в основном направлены в гигантское месторождение Стотфорд, открытое 20 лет назад на заре нефтяной эры Норвегии.

Если нефтедобыча имеет тенденцию к снижению, то добыча газа в Норвегии идёт по восходящей. Норвегия с успехом превращается в важную газодобывающую страну. Её доля на западноевропейском газовом рынке приближается к 15%. Добыча газа, как ожидают, достигнет 70 млрд. кубических метров к концу столетия , а контракты на продажу газа уже превысили общий объём в 50 млрд. кубометров в год.

На континентальном шельфе Норвегии находятся более половины всех обнаруженных газовых месторождений Западной Европы. По мнению представителей норвежской государственной компании “Статойл” , в отличие от ХХ века, который был веком нефти , ХХI век, видимо, станет веком газа, особенно в связи с тем, что забота о чистоте окружающей среды становится

Andres 16. aprill 2006, kell 08.11 (UTC)

Keel

Tekst selles artiklis ei ole eestikeelne. Asi toortõlge inglise keelest ja kubiseb mitte-eestikeelsetest väljenditest ja terminitest. Seetõttu olen paljud asjad lihtsalt maha kustutanud - asjad, mis inglise tekstis võivad väga ilusa tekstina kõlada, kuid eesti keeles on mõttetu, sisuta müra. - Urmas 3. september 2006, kell 21:34 (UTC)

Rahvaarv

Kas see number võib adekvaatne olla? -Rahvaarv (1.1.2006 seisuga): 4 640 219 - Kui jah, siis võin ise parandada, lihtsalt tahan infot. infoallikas avjoska 16. märts 2007, kell 18:10 (UTC)

EE 15. köide - 4 632 900 (2006) - Ahsoous 16. märts 2007, kell 18:56 (UTC)

Tänud. uuem info artiklisse sisse viidud. avjoska 16. märts 2007, kell 20:09 (UTC)

---

Andmed Peeter I saare ja Kuninganna Maudi maa õigusliku staatuse kohta on vastuolulised ning Norra nõudluste vahekord Antarktika lepinguga on ebaselge. Asja tuleb uurida, et saada siia täpsed sõnastused. Samuti pole hästi selge, kas Svalbardi leping kuidagi piirab Norra suveräänsust Svalbardil. Tundub aga, et kuna Jan Mayen ja Svalbard on Norra Kuningriigi osad, tuleb nad arvata Norra territooriumi sisse.

Andmed Norra Kuningriigi nime kohta vähemuskeeltes on võetud inglise vikist. Neid tuleks kontrollida, eriti seda, kas "kuningriik" kirjutatakse väikese tähega. Andres 25. märts 2009, kell 10:52 (UTC)

Õigusliku staatuse sain vist enam-vähem korda. Andres 25. märts 2009, kell 23:39 (UTC)

Norra oli juba ammu enne 1905. aasta iseseisev ja ka sõltumatu, ainult Rootsiga personaalunioonis. --Improvisaator 28. märts 2009, kell 13:17 (UTC)

Mida tuleks selles artiklis muuta? Andres 28. märts 2009, kell 13:20 (UTC)

---

Et piiri pikkus 2542 kokku saada, peab piir Rootsiga olema 1619 km. Andres 28. märts 2009, kell 23:21 (UTC)

Ma ei tea, kust on võetud viideteta arvud. Arvan, et saame neid julgelt kustutada. Geonarva 29. märts 2009, kell 06:43 (UTC)

---

Võimalik, et rumal küsimus, kuid miks peaks saarte juures olema =vaata ka= Norra fjordide loend olema?--Rünno 7. aprill 2009, kell 15:50 (UTC)

Nii saared kui ka fjordid kuuluvad rannajoone alajaotuse juurde, ja fjordidest eraldi alajaotust ei praegu ei ole. Kui Sul on idee, kuidas paremini korraldada, siis tee seda. Andres 7. aprill 2009, kell 15:53 (UTC)

Fjordide alajaotus on esimene alajaotus veestiku all Norra#Fjordid--Rünno 7. aprill 2009, kell 16:36 (UTC)

Veestikku Fjordide alajaotus üldse ei sobi, sest nad on maailmamere osad - lahed, aga veestiku alajaotuseks on jõed, järved, liustikud, võib-olla ka sood ja põhjavesi. Geonarva 7. aprill 2009, kell 17:11 (UTC)

Kus siis kirjutada Norra rannikumerest? Minu meelest kuulub ka rannameri veestiku alla. Muidu peaks kirjutama "Siseveed". Andres 7. aprill 2009, kell 17:16 (UTC)

Jah, kui kirjutada eraldi "Rannameri" ja "Siseveed", siis saab neid nimetada veestikuks. Geonarva 7. aprill 2009, kell 17:24 (UTC)

Nüüd Sa räägid minu meelest endale vastu. Kui neid mõlemat koos saab nimetada veestikuks, siis ju fjordid kuuluvad veestiku alla.

Me ei saa kõike fjordidesse puutuvat rannajoone alla panna. Fjordide sügavus ega ilu ei käi selle teema alla. Rannajoont puudutab ainult ranniku liigestus fjordidega. Andres 7. aprill 2009, kell 17:29 (UTC)

See link sobib minu meelest mõlemasse kohta. Andres 7. aprill 2009, kell 17:16 (UTC)

Aga ikkagi, kuidas on seotud ranniku liigestatus saartega?--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:22 (UTC)

Mitte ranniku liigestatus, vaid rannajoon. Saarte olemasolu tähendab ju riigi rannajoone mittesidusust. Andres 7. aprill 2009, kell 19:21 (UTC)

Ok, mõtlesin, et kogemata juhtus see =vaata ka=. Kui kõik on õige, siis on kõik kombes.--Rünno 7. aprill 2009, kell 19:26 (UTC)

---

Rahvastiku tiheduse puhul tuleks samuti vahet teha Norra põhiosa ja Norra Kuningriigi territooriumi vahel. Andres 13. aprill 2009, kell 20:56 (UTC)

---

Pärast 1645 sõda loovutati Rootsile Jämtland ja Härjedalen

Mis see tähendab? Andres 17. aprill 2009, kell 19:27 (UTC)

Aastail 1643-1645 toimus Taani-Norra ja Rootsi vahel sõda (nn. Torstensoni või Hannibali sõda). Brömsebro rahulepinguga läksid eelpoolmainitud alad Rootsile.--WooteleF 17. aprill 2009, kell 19:32 (UTC)

Kas Brömsebro rahu sõlmiti 1645? Andres 17. aprill 2009, kell 19:40 (UTC)

Jah.--WooteleF 17. aprill 2009, kell 19:48 (UTC)

---

Aastal 1537 allutati reformatsiooni käigus Nidarosi peapiiskopi asemel Kopenhaagenist valitsevale kuningale. - arusaamatu lause.

Kas nüüd on parem? Andres 17. aprill 2009, kell 22:17 (UTC)

With the introduction of Protestantism in 1536, the archbishopric in Trondheim was dissolved, and the church's incomes were distributed to the court in Copenhagen in Denmark instead. - on öeldud, et kiriku tulud läksid õukonnale aga pole öeldud, et kirikupeaks sai Taani kuningaks.--WooteleF 18. aprill 2009, kell 07:41 (UTC)

Kas nüüd on parem. Andres 18. aprill 2009, kell 08:41 (UTC)

---

Geonarvale: Pööra palun tähelepanu ka olemasolevatele piltidele, enne kui midagi lisad. Ivo 18. aprill 2009, kell 16:11 (UTC)

---

Panin selle kaardi praegu võrdlemisi suvalisse kohta; keegi võiks ehk paremaks ümber paigutada. Ja ka üle kontrollida, kas ikka said kõik nimed tõlgitud. --Epp 19. aprill 2009, kell 00:55 (UTC)

See on muidu hea kaart, aga Norra põhiosas on nimed liiga kribud, et need näha oleks. Andres 19. aprill 2009, kell 07:28 (UTC)

Ka Teravmägedel on enamik nimesid liiga kribud. Andres 19. aprill 2009, kell 07:29 (UTC)

No loomulikult on eelvaates osa nimesid kribud. Mis selle vastu aitaks? Ilmselt ainult see, kui kaarti üldse poleks? Ega ju thumbina ei annagi tervet Norrat nii vaadata, et kõik nimed loetavad oleksid. Selliseid asju peab ju paratamatult suurena vaatama. Minu jaoks lihtsalt on geograafiliste objektide artiklid täiesti mittemidagiütlevad ilma kaardita. Mingil moel peab ju ära näitama, kus Svalbard ja Jan Mayen (Norra suhtes) asuvad. Nendest kaartidest, kus on korraga üks saar peal, pole minu arust mingit kasu, sest asukoht sealt ju ei selgu. --Epp 19. aprill 2009, kell 08:14 (UTC)

Nõustun täielikult.--WooteleF 19. aprill 2009, kell 08:33 (UTC)

Muidugi on kaarti tarvis. Aga minu meelest peaks kaardid koostama nii, et nende vaatamiseks ei peaks klõpsama. Võib-olla on see minu seadete viga, aga kui ma kaardile klõpsan, siis saan nii suure kaardi, et seda pole võimalik kasutada just liigse suuruse pärast.

Minu meelest tuleks sellel kaardil kribud kohanimed ära jätta ning jätta need spetsiaalsetele kaartidele Norra põhiosa ja Svalbardi kohta. Andres 19. aprill 2009, kell 08:48 (UTC)

Nojah, keegi võib kustutada, kui viitsib. Aga vaevalt viitsib; see kaartide joonistamine on tunduvalt töömahukam tegevus, kui ilmselt välja paistab. Ja eriti kustutamine. Kui millegi juurde kirjutamine on sekundite küsimus, siis originaalilt asjade kustutamine võib võtta tunde. Ja ega ju terve Norra põhiosa ka vist korraga üleni loetavalt ära ei mahuks. Terve artikkel ei mahu ju ka korraga aknasse, ikka peab kerima. Miks ei võiks pildiga samamoodi teha. --Epp 19. aprill 2009, kell 19:21 (UTC)

Minu meelest oleks parem, kui kribu oleks kustutatud, aga ega sellega kiiret ka pole.

Tähtis pole see, et pilt peaks korraga ekraanil olema, vaid see, et kiri oleks loetav. Norra põhiosa on piklik, nii et sellesama kaardi suurendatud fragment mahuks hästi ära. Kerimine on OK, ma olen klõpsimise vajaduse vastu.

Probleem tuleb sellest, et ühtses mastaabis on esitatud kogu Norra Kuningriigi territoorium. See on tõesti hea, aga Norra põhiosa detaile ei saa sel juhul esitada. Andres 19. aprill 2009, kell 19:53 (UTC)

Selleks, et kõik kirjad näha oleks peab pilt väga suur olema. See aga muudab artikli kujunduse väga imelikuks ja raskendab artikliteksti lugemist (muidugi mitte juhul kui kellelgi on kasutada hiigelsuur monitor). Mina ei näe piltidele klõpsamise vajaduses midagi imelikku ega segavat.--WooteleF 19. aprill 2009, kell 19:40 (UTC)

Kui piltide sisu mõistmiseks on tarvis neid klõpsida, pole minu meelest mõtet neid artiklis üldse näidata, siis võiks seal sama hästi link olla. Minu meelest on see küll häiriv. Teiseks jõuab klõpsides liiga suure pildi juurde, mille laadimine võtab aega ja mis on täiesti ebaülevaatlik, sest korraga on näha ainult detaili.

Selge see, et artiklisse ei saa liiga suurt pilti panna. Ja seda tulebki kaartide tegemisel arvestada. Kiri ei tohi olla võrreldes kaardi suurusega liiga pisike. Andres 19. aprill 2009, kell 19:53 (UTC)

siis võiks seal sama hästi link olla - ei ole nõus. Thumbnail on siiski väikene pilt. See annab küllaldase ülevaate pildil kujutatust ja selle iseloomust. Peame vist hääletuse korraldama.--WooteleF 19. aprill 2009, kell 19:57 (UTC)

Mõnikord annab, mõnikord mitte. Antud juhul muidugi annab. Andres 19. aprill 2009, kell 20:29 (UTC)

Minu meelest ei ole midagi halba selles, et väikselt pildilt paistavadki ainult suuremad kirjad; ja kes tahab detailsemalt näha, see klikkab. Kes hakkab iga võimaliku seadetekomplekti jaoks eraldi kaarte tegema ja katsetama, millise suurusega kiri millalgi loetav jääb. Minu meelest saab ise seadistada ka pildi suurust sellel lehel, kuhu klikates esimesena satud? --Epp 19. aprill 2009, kell 20:16 (UTC)

Mul ongi seadistatud pildi suurus maksimaalselt suureks. Kui ka sellest ei piisa, et pilti normaalselt näha, panen ma artiklis pildi suuremaks. Antud juhul seda ei saa teha, sest pilt läheks liiga suureks.

Ma pidasin silmas seda, et mul puuduvad seaded, mis vähendaksid pärast klõpsamist näha oleva pildi suurust. Sellepärast ma näen hiigelpilti, mis on praktiliselt mittekasutatav. Aga ma ei usu ka, et suurt kellelgi sääraseid seadeid oleks. Arvan, et seda ei saa nõuda. Andres 19. aprill 2009, kell 20:29 (UTC)

OK, mina ei tea sellele probleemile head lahendust. Pildi võin alati väiksemana üles laadida, aga arvasin seni, et mida suurem, seda parem. Aga klikkamise vastu rohtu ei tea. Ja ma ei imesta selle üle, miks keegi eesti vikisse kaarte ei taha teha. Mulle tundub, et väga vähe selliseid kaarte, mis midagi ka ütleksid, saab teha nii, et nad artiklisse kogu infoga thumbina ära mahuksid. Minu jaoks on näiteks mõttetud need valdade artiklites olevad kaardid, millelt on näha asukoht maakonnas; seega pean ikka maakonna artiklisse vaatama minema, kus see asub. Palju rohkem klikke kui siin. Veel sisutumad on sellised detailsed pildid, kus on suvaline saar suvalise ranniku ääres. --Epp 19. aprill 2009, kell 20:42 (UTC)

Ei, kaarti võib artiklis näidata thumbist suuremana. Kui kaart on väike, siis võib teda thumbist poole suuremaks teha. Mina ei peaaegu kunagi klikkama, ja kui pean, siis ma võtan midagi ette.

See, et Sa pead klikkama, tuleb sellest, et Sul pole seadet, mis pilte suuremalt näitab. Aitaks ka see, kui me kaartidele alati piisava suuruse määraksime. Mina olen teinud seda ainult neil juhtudel, kui ma ka maksimaalse suuruse puhul ei näe.

Sellistelt piltidelt võib siiski saada mingi ettekujutuse asendist. Andres 19. aprill 2009, kell 21:10 (UTC)

Minu arvates on kaart väga hea. See, et osa teksti eelvaateaknas kribu on, ei ole minu arvates liigne probleem. Keda need väiksemad kohad huvitavad, see on valmis ka kaarti lähemalt uurima.

Seda annaks küll ehk natuke nõndaviisi sättida, et kaardi paremalt küljelt väike riba maha lõigata (parandab kohanimede nähtavust, küll minimaalselt, eelvaateaknas) ja kaardi suuruse nt. 20 %-line vähendamine, mis võimaldab sellest tsipa parema ülevaate saada kui seda täies suuruses vaadata aga kas need nüüd märgatavat efekti annavad on iseasi.

Kaart on muidu hea. Ivo 19. aprill 2009, kell 20:50 (UTC)

Minagi leian, et kaart on hea, häirib ainult kribu Norra põhiosas. Ma ei pea vajalikuks selle osa suurendamist, vaid pigem kribu ärajätmist, sest see ei ole sellel kaardil vajalik. Võib ka jääda, kui seda nii raske kustutada on. Aga kaardi lähem uurimine on raske põhjustel, millele ma ülalpool osutasin. Ma soovitaksin Norra põhiosa sellelt kaardilt eraldi kaardiks suurendada. Andres 19. aprill 2009, kell 21:10 (UTC)

Lõikasin praegu prooviks Norra põhiosa eraldi välja. Selleks, et tekst loetav jääks, peaks pildi laius ikkagi umbes 1000px olema (kui kogu Norra samal kaardil on). --Epp 19. aprill 2009, kell 21:30 (UTC)

Kui nii, siis ei mängi välja. Andres 19. aprill 2009, kell 21:48 (UTC)

Minul kaardi uurimisel probleeme ei esine.

See kaart on hea ka selle poolest, et praeguses suuruses on see piisav, et sealt annaks vajadusel väiksemaid juppe välja lõigata, millest vorpida mingeid asukoha kaarte.

P.S: Miks sa varem mu lisatud viikingilaeva pildi eemaldasid? Ivo 19. aprill 2009, kell 21:29 (UTC)

Kas see küsimus oli mulle? Ma ei tea, meelega mitte. Andres 19. aprill 2009, kell 21:48 (UTC)

Esiaeg

Norra esiaega käsitlev lõik on segane ja tundub sisaldavat ka tänaseks aegunud infot. Kust see info pärineb?--WooteleF 19. aprill 2009, kell 19:57 (UTC)

Võtsin selle ühest saksakeelsest teatmeteosest, aga jutt on tõesti segane ja mittemidagiütlev, sestap võtsin selle nüüd välja. Ka järgnevas osas on materjal pisut segane, aga kustutada jõuab alati. Andres 19. aprill 2009, kell 20:31 (UTC)

Esiaja kohta koostasin ühe 2002. aasta uuringu põhjal väikese lõigu.--WooteleF 19. aprill 2009, kell 20:46 (UTC)

Inimesed võisid Norra alal elada ka enne Weichseli jäätumist. Andres 19. aprill 2009, kell 21:13 (UTC)

Kas selle kohta on mingit viidet.--WooteleF 20. aprill 2009, kell 06:09 (UTC)

Inimese jõudmisest Põhja-Euroopasse enne viimast jäätumist ei ole mingeid leide.--WooteleF 20. aprill 2009, kell 06:18 (UTC)

No just. Imetajatest üldse on ainult 20 leidu, sest jää on jäänused minema kandnud või purustanud. Aga sellest ei saa kindlalt järeldada, et inimesi polnud. Siin on otsesõnu öeldud, et kuigi inimeste jälgi pole leitud, võisid nad seal olla, sest näiteks mammutite jäänuseid sellest ajast on leitud. Andres 20. aprill 2009, kell 08:51 (UTC)

Tegemist on väga julgete oletustega. Mammutitega võrdlus on kohatu kuna mammutid elasid Põhja-Euroopas ja Aasias juba siis kui inimene polnud Aafrika keskosast veel väljagi liikunud.--WooteleF 20. aprill 2009, kell 10:46 (UTC)

Võib-olla. Aga väide "Esimesed inimesed tulid Norra aladele 11–12 000 aastat tagasi" ei ole minu meelest tõendatav, sest ei saa tõendada, et seal varem inimesi polnud. Andres 20. aprill 2009, kell 17:18 (UTC)

Film

Arvan, et filmide ja režissööride loend on siin liiast. Eriti kui arvestada, et Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal.--WooteleF 21. aprill 2009, kell 06:18 (UTC)

Noh, tuleb artikkel Norra filmikunst, siis vaatame, kuidas materjali jaotada. Andres 21. aprill 2009, kell 06:31 (UTC)

Selle materjali saabki kohe sinna artiklisse ümber tõsta ja siia jätta ainult lühike kokkuvõte. Ivo 21. aprill 2009, kell 07:58 (UTC)

Küsimus ongi selles, kuidas lühikokkuvõtet teha. See on raskem kui pikema ülevaate kirjutamine, sest selleks peab olema asjatundmist. Tegin praegu kirvemeetodil, aidake viimistleda. Ka pikas artiklis on põhiliselt loetelud; seda saab veel veidi täiendada. Andres 21. aprill 2009, kell 08:30 (UTC)

Kordused

Hakkasin teksti otsast lugema ja tekkisid mõned mõtted: entsüklopeedilises tekstis ei peaks vist nii palju kordusi olema? Nt artikli täiesti esimene lõik ja "Asend, piir ja suurus" esimesed kaks lõiku. Selle võiks täiesti ära kustutada, kuna artikli sissejuhatuses on see kõik olemas.. "Pindala" osas on tõsiselt palju erinevaid arve, võiks midagi ära otsustada ja jätta, usaldusväärseimat infot peaks teoreetiliselt andma Norra statistikaamet, Statistikaameti arvud (link) piirnevusest naamebrriikidega erinevad ka 20 km võrra siinkirjutatust Prt 21. aprill 2009, kell 15:31 (UTC)

Minu meelest tuleks just artikli sissejuhatust pisut lühendada. Me ei saa artikli algusest ära jätta põhilisi andmeid asendi kohta, aga võime pikema esituse jätta spetsiaalsesse alajaotusse.

Olen nõus, et võiks lähtuda ametlikust statistikast. Teised pindala andmed võiks viia põhitekstist allmärkusesse. Piiride pikkuse andmed on igal pool mujal teised, ainult Store Norske Leksikonis on ühel ja samal lehel eri kohtades mõlemad. Arvan, et võiks mainida ka teisi. Andres 21. aprill 2009, kell 16:18 (UTC)

Minu meelest ei saa sissejuhatusest midagi ära jätta peale lause, mis algab sõnadega "Kujult on". Pole kindel, kas seda tasub teha. Andres 22. aprill 2009, kell 07:39 (UTC)

---

mis halduslikult kuulub saare põhiossa - kas mingi eksitus? (lause sissejuhatuses)--WooteleF 21. aprill 2009, kell 23:57 (UTC)

Parandasin ära. --Epp 22. aprill 2009, kell 00:34 (UTC)

---

Esiajal pidid olema rituaalsed ja maagilised tantsud. - seda ju ei teata.--WooteleF 22. aprill 2009, kell 07:13 (UTC)

Kas võiks kirjutada, et seda oletatakse? Andres 22. aprill 2009, kell 07:39 (UTC)

---

kui suuremahulised lõhekasvandused said edukaks.

Halb, segane sõnastus. Andres 22. aprill 2009, kell 20:58 (UTC)

Võib-olla on mõeldud "seoses sellega, et suured lõhekasvandused muutusid rentaabliteks". Andres 23. aprill 2009, kell 09:57 (UTC)

Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse liikidest.

Ei ole ju mõeldud 85% liikidest? Andres 22. aprill 2009, kell 20:58 (UTC)

Müügist siis, aga ikkagi liikidest, sain mina aru ("Today, salmon makes up 85 per cent of the total sale of Norwegian fish farming")

Mina saan nii aru, et 85% müügituludest. Lõhet on ju ainult üks liik, sellepärast ei saa kuidagi olla 85% liikidest. Andres 23. aprill 2009, kell 09:56 (UTC)

Ma kaldun arvama, et jutt on müügimahust, mitte -tulust. Piiritus 23. aprill 2009, kell 14:42 (UTC)

Küllap Sul on õigus. Andres 24. aprill 2009, kell 01:44 (UTC)

---

Välja:

• Egil Bakka. Norske dansetradisjonar, Oslo: Samlaget 1978, ISBN 82-521-0859-8

Vajadusel lisage õigesse kohta. --Tiuks 22. aprill 2009, kell 21:11 (UTC)

Las ta praegu olla siin, hiljem läheb omaette artiklisse. Andres 22. aprill 2009, kell 21:23 (UTC)

Kultuur

Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen.

Mulle ei meeldi sõna novelliste, aga ma ei oska seda lauset paremaks teha. Mona 27. aprill 2009, kell 10:15 (UTC)

Võib ka öelda "novellikirjanikke", aga "novellist" on täiesti aktsepteeritud sõna. Andres 27. aprill 2009, kell 10:30 (UTC)

Ilmselt on tõlgitud inglise 'novelist' valesti. See tähendab romaanikirjanikku. Antud kontekstis proosakirjanikku. --Metsavend 2. mai 2009, kell 13:07 (UTC)

---

Laulumängud ja ringtantsud
On ka laulumänge ja mitme paari ringtantse. - seda peaks ehk laiemalt selgitama? avjoska 2. mai 2009, kell 12:07 (UTC)

Kui saab spetsiaalartikli valmis, siis ehk saab selgitada. Andres 2. mai 2009, kell 12:36 (UTC)

---

Ma ei tea, millise alalõigu alla see info peaks minema: Norras olid loomaaiad keelatud 1980. aastate keskpaigani, aluseks kuninga käskkiri 16. sajandist. Ave Maria 16. august 2009, kell 10:09 (UTC)

---

Ma ei näe mõtet alajaotuse "Muusika" all mainida Norra 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitu kuna see ei olnud just esimene. Ning eriti veel kui muusika kohta on nii vähe kirjas mõjub see väga imelikult (kuna see üks Eurovisiooni võit ju niiväga oluline kah pole). Ivo 17. oktoober 2009, kell 17:47 (UTC)

Kui see on väga lühike ülevaade, siis nõus. Andres 17. oktoober 2009, kell 18:05 (UTC)

Mainima peaks kõige olulisemat. Kuna seal enne polnud midagi, siis panin, nii nagu teadsin. Ole lahke ja paranda.--Rünno 17. oktoober 2009, kell 18:16 (UTC)

Loodus

"Saari on umbes 150 000 või 50 000" - Kuidas selline erinevus? Kolmekordne.--Rünno 17. oktoober 2009, kell 17:56 (UTC)

Ju siis on eri vikides erinev arv ja tuleb edasi uurida. Andres 17. oktoober 2009, kell 18:05 (UTC)

Teistes suuremates vikides (inglise, prantsuse, vene) on umbes 50000 saart. Kusjuures huvitaval kombel Norra viki üldse ei anna saarte arvu - vähemalt ma ei leidnud. 150 000 saart tuleb Saksa vikist. Aga viidatud Factbook annab ka 50000 saart.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:01 (UTC)

---

Mõttetu lause eemaldatud:

Norra põhjapoolne osa paikneb põhjapolaarjoone taga.

Miks mõttetu? Võib-olla tuleks ümber sõnastada. Andres 17. oktoober 2009, kell 18:05 (UTC)

Ilmselt ümber sõnastada ja täpsustada. Ja täiendada. Ja kõigele lisaks tundub see lause kuidagi kentsakas. "Taga"? --Rünno 17. oktoober 2009, kell 18:10 (UTC)

Ma ei saa aru. Olen nõus, et ümber sõnastada. Aga mida täiendada ja miks mõttetu? Väljatõstmine ei ole ju täiendamine. Andres 17. oktoober 2009, kell 18:55 (UTC)

Sellisel kujul, et maa põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga, ei ole eriti informatiivne. Põhjapolaarjoont tuleks mainida minu arvates Norra kliima juures, kuna sellest tuleneb seik, et põhjapoolsematel aladel puudub suvi, sest keskmine temperatuur ei anna suve mõõtu välja.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 13:40 (UTC)

Noh, enamikul riikidel pole sellist põhjapoolset osa, nii et informatiivne ta ikka on. Andres 19. oktoober 2009, kell 13:53 (UTC)

Kui uskuda meie artiklit põhjapolaarjoon, siis kuulub Norra nende 8 õnneliku riigi hulka, kes saavad joone ületamise eest turisti kukrut tühjendada... Aga kuidas sellest entsüklopeediliselt kirjutada?--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:14 (UTC)

Kliimat puudutab see küll, aga ju ka taimestikku ja loomastikku, küllap ka veestikku. Andres 19. oktoober 2009, kell 13:55 (UTC)

Tantsukunst

Tõstsin selle välja:

Kirjandus Norra tantsukunsti kohta

• Egil Bakka. Norske dansetradisjonar, Oslo: Samlaget 1978, ISBN 82-521-0859-8

--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:24 (UTC)

See artikkel on praegu pooleli ning seda tuleb toimetada ja edasi arendada komplektis üksikuid valdkondi lähemalt kajastavate artiklitega: materjal tuleb lõpuks jaotada. Kui me niiviisi asju välja tõstame, siis me ei saa neid pärast jälle kokku. Andres 19. oktoober 2009, kell 14:30 (UTC)

Avastasin arutelu lugedes, et minu poolt väljatõstetu on juba korra välja tõstetud ja siis tagasi pistetud. Ilmselt sobiks ta rubriiki: Raamatuid Norra kohta. Aga kas tõesti on see raamat nii oluline, ei tea. Selleks peaks seda lugema.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:36 (UTC)

Saad aru, asi on pooleli. Me ei saa teha seda artiklit lahus spetsiaalartiklitest. Nüüd ma tegin täpselt samasuguse sisuga spetsiaalartikli ja panin selle raamatu sinna.

See artikkel on praegu suurt toimetamist vajav. Me leppisime kevadel kokku, et võtame toimetamismärkuse ilu pärast ära. Sellest ei saa head artiklit kosmeetiliste protseduuridega. Pole lihtsalt midagi teha, et ta praegu tellingutes on. Keegi peab sisuliselt töötama, silumisest ei piisa. Andres 19. oktoober 2009, kell 14:40 (UTC)

Andres 19. oktoober 2009, kell 14:40 (UTC)

OK.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:42 (UTC)

Üldine disain

Selle artikli üks suur puudus on minu arvates selles, et ta on liiga alateemadeks heksaldatud ja varustatud hulganisti tühjade "Pikemalt artiklis" viidetega. Minu arvates võiks kirjutada ilusa ühtlase teksti ja kui tõesti mõni peatükk läheb ebamugavalt pikaks, siis kasutada "Pikemalt artiklis".--Rünno 19. oktoober 2009, kell 14:51 (UTC)

See on nii ju sellepärast, et töö on pooleli. Praegu me ju täpselt ei tea, kuidas asi lõpuks hakkab välja nägema. Me peame ju iga teema kohta tegema alajaotuse siia ning pikema artikli mujale. Kuni see pikem artikkel valmis pole, ei saa ka otsustada, mis siia tuleb. Ja pikema artikli kirjutamist võib ju siit alustada. Andres 19. oktoober 2009, kell 14:56 (UTC)

Minu arust võiks eeskujuks võtta Norra viki artikli (mis on heaks tunnistatud) ja Inglise viki artikli. Järgida sealset struktuuri. Mainitud keelte artikleid on meeldiv vaadata ja lugeda. Aga meie oma on nii ära hakitud, et visuaalselt tekib tõrge.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 16:00 (UTC)

Me võime ju ehk eeskujuks võtta, aga kõigepealt tuleb sisu tekitada. Osa artiklist (algus) on enam-vähem valmis, kas ka seal on etteheiteid? Andres 19. oktoober 2009, kell 16:53 (UTC)

Mida Sa pead silmas etteheidete all?--Rünno 19. oktoober 2009, kell 16:55 (UTC)

Disaini kohta.

Minu meelest ei saa disaini parandada lahus sisust. Andres 19. oktoober 2009, kell 17:05 (UTC)

Ma ei tea, aga kas selline ettepanek oleks vastuvõetav, kui ma teeksin oma kasutaja alamleheküljel oma nägemuse käesolevast artiklist. Nii nagu minu nägumuses võiks see artikkel välja näha. Püüaksin ka siis selle lõpuni kujundada. Praegusel kujul on see artikkel mulle üsna vastukarva ja ma võtaksin ta heade artiklite kandidaatide nimekirjast maha. Annan endale aru, et töö saab olema mahukas.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 17:15 (UTC)

Minu meelest see on üldise viki vaimuga vastuolus. Kuidas me pärast kaks varianti kokku paneme? Püüa parem seda artiklit siin paremaks teha. Võta käsile mingi konkreetne teema ja püüa see teema siin paremini katta. Andres 19. oktoober 2009, kell 17:51 (UTC)

Olgu nii.--Rünno 19. oktoober 2009, kell 17:54 (UTC)

---

Rahvaarvu viiteid tuleb uuendada. Andres 10. mai 2010, kell 18:06 (EEST)

---

Arvan, et piisaks ühest lingist Vikisõnastikku, ametlikuks nimeks olevale fraasile saab siis sealt juba edasi linkida. Pikne 15. august 2010, kell 18:43 (EEST)

Minu meelest peaksid olema otselingid kõigile sünonüümidele, sest see on informatiivsem. Andres 15. august 2010, kell 19:11 (EEST)

Mida lisada

Artiklit võiks täiendada religiooni, arhitektuuri, spordi ja transpordi koha pealt ning ehk ka teatrisse ja rahvuskööki puutuvaga. Ivo 13. september 2010, kell 18:31 (EEST)

---

Konstitutsiooniline monarhia vs parlamentaarne monarhia: norrakeelses vikis on konstitusjonelt monarki, saksakeelses konstitutionelle Monarchie, ingliskeelses unitary parliamentary constitutional monarchy. Seega oleks õigem vist jätta siiski konstitutsiooniline monarhia?--Morel (arutelu) 2. jaanuar 2013, kell 22:00 (EET)