Kasutaja:Stepan Lesihhin/Bangladeshi põllumajandus
Majandus
muudaPõllumajandus
muudaPõllumajanduse osa SKTs on üsna suur – vaid 17,2% ja hõivatud vaid 47%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on üsne suur: pool tööliseid tegeleb põllumajanduses.
Bangladesh asub lähisekvatoriaalvöödes. Riigi teriitooriumil on tasane. Tasandikud ja platood hõlmavad suurem osa riigi territooriumist. Bangladeshi loodustingimused ja -ressursid on soodsad. Eriti viljakad on alluviaalmullad ja lammimullad jõe kõrval. Kõige rohkem Bangladeshis kasvatatakse riisi, džuudi, tee.
Maapinnad on viljakad ja kliimat laseb tegeleda maaviljelusega kogu aasta, aga Bangladeshis on mõnikord ikaldus mistõttu sagedastest suurvettest.
Põllumaa hõlmab üle poole Bangladeshi pindalast (70,1%)[2]., sellest 59% on haritav maa ja 4,6% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 6,5% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 11% Bangladeshi nõlvadel. 18,9% maast on kõrgustikud.
Kõige rohkem Bangladeshis kasvatatakse riisi (50,5 mln t). Samuti kasvatatakse kartuli (8,2 mln t), suhkruroo (4,6 mln t), piima (2,6 mln t), džuudi (1,4 mln t), köögiviljade (1,3 mln t), maisi (1,3 mln t), sibula (1,1 mln t), puuviljade (1 mln t), sidruneid (1 mln t) jms.
Loomakasvatus
muudaBangladeshis peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: lambad- 1,9 mln, pühvlid - 1465 tuh, veised - 2,4 mln, kitsed - 5,56 mln, kanad - 245 mln, pardid - 46,5 mln.[3]
Toiduainetööstus
muudaNorras toodetakse palju erinevaid õlisid, näiteks rapsiõli (112 tuh t), kookospähkli õli (15,8 tuh t). Samuti toodetakse melassisid (72 tuh t), või (1180), piim (472,6 tu t) jns.
Kaubandus
muudaKõige rohkem Bangladeshis importeeritakse suhkrut (225 tuh t), nisu (220 tuh t), jahu (1,3 mln t), õli (91 tuh t), riis (73 tuh t), tee (63 tuh t).
Bangladesh on suur džuutide tootja maailmas: 2011. aastal oli eksporteritud 420441 t džuuti. Bangladesist eksporteeritakse rosin (28 tuh t), viinomarjad (19,7 tuh t), kartul (9 tuh t).