Kasutaja:Kseniabeljajeva/Kongo DV põllumajandus
Põllumajandus
muudaPõllumajanduse tähtsus riigi majanduses
muudaKongo DV põllumajanduse osa SKTs on üsna suur - vaid 44,3% [1], selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: põllumajandussektoris on hõivatud kaks kolmandikku elanikkonnast.
Põllumajanduse arengu eeldused
muudaKongo DV mullad on peamiselt ferriitmullad, mis tagavad põllumajandusega tegelemist. Kongo DV asub ekvatoriaalvöötmes ja osaliselt savannides Kongo jõe jõgikonnas on troopiline kliima. Kongo DVs keskosa kujutab endast platoo, kaguosas asub Mitumba mäeahelik. Kongo DV loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad riigi põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.
Maakasutamise struktuur
muuda2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kümnendikku Kongo DV pindalast (11,1%)[2], sellest 3,1% on haritav maa ja 8% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,3% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 67,9% Kongo DV territooriumist. 20,7% maast on muud maad - peamiselt tasandikud ja savannid.
Põllumajanduse geograafia
muudaTaimekasvatus
muudaKõige rohkem Kongo DVs kasvatatakse maniokki (16 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse suhkruroogu (1,95 mln t), maisi (1,2 mln t), teelehti (510 tuh t), riisi (350 tuh t), banaane (322 tuh t), bataati (265 tuh t) jms.
Loomakasvatus
muudaKongo DVs peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: kitsed - 4,1 mln[3], sead - 1,05 mln, lambad - 910 tuh, veised - 750 tuh.
Toiduainetööstus
muudaKongo DVs toodetakse erinevaid tooteid, naiteks odraõlut (309 tuh t), palmiõli (220 tuh t), suhkrut (80 tuh t) ja melassi (25,8 tuh t)[3].
Veel Kongo DVs toodetakse kanamune (257 tuh t), metsloomade liha (110 tuh t), sealiha (25 tuh t), kitseliha (19 tuh t) ja veiseliha (11,3 tuh t)[3].
Kaubandus
muudaImport
muudaKõige rohkem Kongo DVs importeeritakse nisu (459,9 tuh t), nisujahu (140,7 tuh t), suhkrut (102,4 tuh t), kanaliha ja riisi (59,8 tuh t)[3].
Eksport
muudaKõige rohkem Kongo DVs eksporteeritakse nisujahu (14,1 tuh t), palmiõli (13,4 tuh t), rohelist kohvi (4,4 tuh t) ja suhkrut (3,5 tuh t)[3].
Sellest võiks järeldust teha, et Lätis on ülekaalus import.