Kasutaja:Kseniabeljajeva/Kongo DV põllumajandus

Põllumajandus

muuda
 
Ubade korjamine Kongo DV istandusel

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses

muuda

Kongo DV põllumajanduse osa SKTs on üsna suur - vaid 44,3% [1], selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: põllumajandussektoris on hõivatud kaks kolmandikku elanikkonnast.

 
Baanane korjav mees Kongo DVs

Põllumajanduse arengu eeldused

muuda

Kongo DV mullad on peamiselt ferriitmullad, mis tagavad põllumajandusega tegelemist. Kongo DV asub ekvatoriaalvöötmes ja osaliselt savannides Kongo jõe jõgikonnas on troopiline kliima. Kongo DVs keskosa kujutab endast platoo, kaguosas asub Mitumba mäeahelik. Kongo DV loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad riigi põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.

Maakasutamise struktuur

muuda

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kümnendikku Kongo DV pindalast (11,1%)[2], sellest 3,1% on haritav maa ja 8% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,3% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 67,9% Kongo DV territooriumist. 20,7% maast on muud maad - peamiselt tasandikud ja savannid.

 
Kalapüük mängib tähtsat rolli Kongo majanduses

Põllumajanduse geograafia

muuda

Taimekasvatus

muuda

Kõige rohkem Kongo DVs kasvatatakse maniokki (16 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse suhkruroogu (1,95 mln t), maisi (1,2 mln t), teelehti (510 tuh t), riisi (350 tuh t), banaane (322 tuh t), bataati (265 tuh t) jms.

Loomakasvatus

muuda

Kongo DVs peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: kitsed - 4,1 mln[3], sead - 1,05 mln, lambad - 910 tuh, veised - 750 tuh.

 
Loomadepidamine Kongo DVs

Toiduainetööstus

muuda

Kongo DVs toodetakse erinevaid tooteid, naiteks odraõlut (309 tuh t), palmiõli (220 tuh t), suhkrut (80 tuh t) ja melassi (25,8 tuh t)[3].

 
Naised kuivatavad maniokki Kongo DVs

Veel Kongo DVs toodetakse kanamune (257 tuh t), metsloomade liha (110 tuh t), sealiha (25 tuh t), kitseliha (19 tuh t) ja veiseliha (11,3 tuh t)[3].

Kaubandus

muuda

Import

muuda

Kõige rohkem Kongo DVs importeeritakse nisu (459,9 tuh t), nisujahu (140,7 tuh t), suhkrut (102,4 tuh t), kanaliha ja riisi (59,8 tuh t)[3].

Eksport

muuda

Kõige rohkem Kongo DVs eksporteeritakse nisujahu (14,1 tuh t), palmiõli (13,4 tuh t), rohelist kohvi (4,4 tuh t) ja suhkrut (3,5 tuh t)[3].

Sellest võiks järeldust teha, et Lätis on ülekaalus import.

Viited

muuda