Kasutaja:Jerkvania/Gruusia põllumajandus
Põllumajanduse arengu eeldused
muudaGruusias on mägine pinnamood. Lääneosas on tasane maapind, see on umbes 1/5 kogust Gruusiast. Teistes osades on mägismaad. Gruusia asub vahemerelises põõsastikus ja kõrgsvõõndilisuse alas, nii lähistroopika vöödes, kui ka parasvöödes. Riigis on metsapruunmullad ja leet pruunmullad, mis on viljakud, paakunud must ja hallmullad, mis on viljakad ja alluviialmullad, mis on ka viljakad. Siis loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengu jaoks.
Põllumajanduse osatähtsus riigi SKT
muudaKuigi põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 8,5% ja hõivatud vaid 55,6%[1] tööealisest rahvastikust. See tähendab, et palju inimesi töötab, aga nende efektiivsus on vähe
Maakasutamise struktuur
muudaPõllumaa hõlmab alla poole Gruusia pindalast (35,5%)[2], sellest 6% on haritav maa ja 28% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 1,7% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 39,4%. 25% maast on mäestikud. Ja ainult 0,3% hõivavad siseveekogud.
-
Chiukhi org
Taimekasvatus
muuda2012. aastal Gruusias kasvatati mais (267 tuh t), kartulid (249,7 tuh t), viinamarjad (144 tuh t), nisu, mandariinid, tomatid, kurgid, arbuusid ja kapsad [3].
-
Gruusia viinamarjad
Gruusia on maailma 11. loomade nahatootja
Loomakasvatus
muudaGruusias on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv seisuga 2011. aasta FAO andmetel: lambad – 576800, veised - 1087600, sead - 105100, kitsed – 53600, hobused – 40000 ja pühvelid. Kodulindude arv: kanad – 5900000 ja kalkunid – 460000 [4].
-
Gruusia siga
-
Gruusia hobused
-
Lambad
Gruusia on maailma 11. fundukkide kasvataja.
Toitainetööstus
muudaGruusias toodetakse vein (112,7 tuh t), odra õlu (43,6 tuh t) ja päevalilleõli (6,8 tuh t) [5].