Kasutaja:Annn/Wolfgang U. Dressler
| Annn/Wolfgang U. Dressler | |
|---|---|
| Sündinud |
22. detsember 1939 Viin, Austria |
| Rahvus | austerlane |
| Haridus | Viini Ülikool, Rooma, Pariis |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | keeleteadus |
| Töökohad | Viini Ülikool |
| Tuntumad tööd | loomulik morfoloogia |
Wolfgang Ulrich Dressler (sündinud 22. detsembril 1939 Viinis Austrias) on Austria keeleteadlane. [1] Tema keeleteaduslikud huvid on mh fonoloogia, morfoloogia, tekstilingvistika ja lapsekeele areng. [2] Dressler on üks loomuliku morfoloogia teooria loojaid.
Haridus muuda
Õppinud keeleteadust ja klassikalist filoloogiat Viini Ülikoolis (1957–62), kus kaitses magistri- ja doktorikraadi. Õppinud ka Roomas (1960–61) ja Pariisis (1964–65). [1]
Töökäik muuda
1971 sai temast Viini Ülikooli üldkeeleteaduse ja rakenduslingvistika professor. Alates 2008 emeriitprofessor. On töötanud California Ülikoolis Los Angeleses, Ohio Ülikoolis, Marylandi Ülikoolis, Stanfordi Ülikoolis, Lausanne’i Ülikoolis ja Bergamo Ülikoolis, on olnud külalisprofessor Itaalias, Kanadas, Tšehhis, Indias jne. [1]
Panus keeleteadusesse muuda
Teoreetilisest vaatepunktist on Dressleri tööd lähedased funktsionalismile ja kognitiivsele keeleteadusele. Oma karjääri alguses töötas Dressler indoeuroopa keeltega. Pärast 1969 alustas ta tekstilingvistika publikatsioonidega. Samal ajal töötas Dressler fonoloogilisest, tekstilingvistilisest ja sotsiolingvistilisest perspektiivist bretooni keelega. Tema huvid on ka morfoloogia, fonoloogia ja morfofonoloogia. 1973 hakkas Dressler huvituma kõneafaasiast. Ta alustas tööd psühholoogidega, psühholoogilise mudeliga fonoloogiliste protsesside "(mitte)aktiviseerumisest". Dressler jätkas David Stampe'i ja Patricia Donegani tööd loomuliku fonoloogia teooriaga. Loomuliku fonoloogia teooria viis Dressleri koos Willi Mayerthaleri, Oswald Panagli ja Wolfgang U. Wurzeliga loomuliku morfoloogia teooria loomiseni. Selle teooriaga seletasid nad morfoloogilisi protsesse. Teda mõjutas semiootiline taust. Kui Dressleri teooria sai üldise heakskiidu, hakati teda nimetama tüpoloogiks. Ta näeb nii fonoloogias kui ka morfoloogias, kuidas keel kasutab märke. Seejärel hakkas Dressler tegelema morfopragmaatikaga, mis on morfoloogiliste elementide pragmaatiline kasutamine. Jällegi kombineeris ta vormilisi ja semantilisi (või pragmaatilisi) aspekte uuenduslikul moel. Dressler on loonud uue lapsekeele arengu teooria, mida morfoloogias nimetatakse pre- ja protomorfoloogia mudeliks. Dressler väidab, et lapsel on keele omandamisel premorfoloogiline ja protomorfoloogiline periood. Teisisõnu laps ei päri ega õpi grammatikat, vaid on võimeline tuletama täieliku morfoloogilise tähenduse vähemast ja konkreetsemast, mis on arenenud enne.
Teoseid muuda
Dressler on enam kui 400 publikatsiooni autor, mõned neist on nurgakivi pannud uutele keeleteaduse teooriatele. Olulisemad on näiteks:
- Dressler, W. U. ja R. de Beaugrande 1981: Introduction to Text Linguistics.
- Dressler, W. U. 1985: Morphonology. Ann Arbor, Karoma Press.
- Dressler, W. U., W. Mayerthaler, O. Panagl ja W. U. Wurzel 1988: Leitmotifs in Natural Morphology. Amsterdam, Benjamins.
- Dressler, W. U. ja Lavinia Merlini Barbaresi 1994: Morphopragmatics. Berlin: Mouton de Gruyter 1994.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Austria Teaduste Akadeemia CV" (PDF). Vaadatud 28. november 2017.
- ↑ "Euroopa Akadeemia CV". Vaadatud 7. detsember 2017.
Välislingid muuda
See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli(te)st Wolfgang U. Dressler.