Kastlõks

Kastlõks on püünis, millega loomi, põhiliselt väikekiskjaid, saab püüda elusana.

Selle suurus sõltub püütavast loomast - kährik, naarits, nugis, tuhkur, mäger, mink, rebane, varem ka ilves ja hunt. Püünise sulgeb langev uks, mille mehhanismi käivitab saakloom ise, kui ta haarab tugipulgast ja tallalauast koosneva luku külge kinnitatud söödast[1].

Aastaringselt võib Eestis kastlõksuga jahti pidada kährikule ja mingile. Teistele väikeulukitele on selline jaht lubatud põhiliselt sügis-talvisel ajal[2].

Tänapäeval kasutatakse traadist puur-lõkse, mis on ohutu ja humaanne viis soovimatute loomade püüdmiseks, ümberpaigutamiseks ja vabaks laskmiseks sobivas kohas, samuti ära jooksnud koduloomade (kassid jne) püüdmiseks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 154
  2. Riigimetsa Majandamise Keskus [1]

VälislinkRedigeeri