Karuse kirik

Karuse Margareeta kirik asub Lääneranna valla Kinksi külas ja on üks Lääne-Eesti vanimaid pühakodasid. Kirik pühitseti pühale Margareetale.

Kirikut kasutab EELK Karuse Margareeta kogudus.

Ehituslugu ja arhitektuur

Ühelööviline kindluskirik on ehitatud 13. sajandil. Kiriku juures asuvad unikaalsed trapetsikujulised hauakivid ja 13.–17. sajandist pärit rõngasristid.^[1]

Kivikiriku võlvitud kooriruum ja ühelööviline kahevõlvikuline pikihoone rajati ilmselt 13. sajandi kolmandal veerandil, enne 1270. aastat, mil tõenäoliselt maeti sinna ordumeister Otto von Lutterberg, keda peetakse ka kiriku ehitusisandaks. Kiriku võidukaar on silmatorkavalt väike ja madal. Aknaavad paiknesid algselt vanapäraselt paarikaupa (kooriruumi idaseinas säilinud). Kiriku teravkaarne lääneportaal on kaheastmeline, seda raamivad kaks süvarihvaga eraldatud ümarvööti. Portaalikaare tipus paiknevad raiddetailid – triskeletaoline kolmikleht ja selle kohal nelikleht, mida V. Raam on nimetanud angeviini vöödi motiiviks^[2]. Uks on riivpalgiga suletav.^[3]

Tänapäeval on pikihoone võlvlagi hävinud, säilinud on kooriruumi servjooneline domikaalvõlv.^[3]

16. sajandil ehitati senisele tornita kirikule juurde esimene torn,^[4] 1859. aastal püstitati uus läänetorn, tehti läänepoolse eeskoja uks ja rekonstrueeriti aknad. 1964. aastal puhastati lääneportaal hilisematest lubjakihtidest.^[3]

Sisustus

Pikihoone idaseina ääres võidukaarest lõuna pool seisab 15. sajandist pärinev ristimiskivi.^[5]

1697. aastast pärineb Christian Ackermanni valmistatud kantsel. Arhitektoonilise klassitsistliku altari küljes paiknevad kolm nikerdfiguuri on samuti omistatud Ackermannile.^[6]

19. sajandist pärinevad kolm kroonlühtrit, B. Baggerni A. Düreri järgi kopeeritud altarimaal ja oreliprospekt.

1842. aastal asutas Karuse pastor Friedrich Hasselblatt kiriku juurde esimese eestikeelse laenutusraamatukogu.^[1]

Karuse kirikaed

Kiriku ümber paikneb kirikaed, mis on üks esimesi kristlikke kirikaedu Läänemaal. Sealse kirikaia vanimad hauatähised on dateeritud umbes 13. sajandi keskpaika. Kirikaeda piirab maakividest müür.^[7]

Muud

25. augustil 2011 lasi Eesti Post käibele Karuse Margareeta kiriku postmargi.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77.
↑ Karuse kirik. Arhitektuurimälestise pass. - register.muinas.ee
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Karuse Margareeta kirik. – Eesti kirikud. kirikud.muinas.ee
↑ Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77
↑ 16217 Ristimiskivi, 15.saj. – Kultuurimälestiste register
↑ 16219 Altar, fig. Chr. Ackermann, 1700(?). – Kultuurimälestiste register
↑ https://web.archive.org/web/20170808153023/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/karuse-kirikaed (vaadatud 08.08.2017)

Kirjandus

Heinz Valk. Karuse kuningad. Sirp ja Vasar nr. 7 (2115) 15. veebruar 1985.
Mati Mandel. Veel kord "Karuse kuningast" ja trapetsikujulistest hauaplaatidest. Lääne Elu nr. 73, 12. september 1992.

Välislingid

Karuse kirik kultuurimälestiste riiklikus registris

[siin-ja-se-1] 1,0 ^1,1 Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77.

[2] Karuse kirik. Arhitektuurimälestise pass. - register.muinas.ee

[karuse-mar-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Karuse Margareeta kirik. – Eesti kirikud. kirikud.muinas.ee

[4] Siin- ja sealpool maanteed : Haapsalu rajoon. Karl Õismaa, Tallinn, Eesti Raamat 1981, lk.77

[5] 16217 Ristimiskivi, 15.saj. – Kultuurimälestiste register

[6] 16219 Altar, fig. Chr. Ackermann, 1700(?). – Kultuurimälestiste register

[laanemaa.arheoloogia.info-7] ttps://web.archive.org/web/20170808153023/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/karuse-kirikaed (vaadatud 08.08.2017)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]