Karlever

Karlever (ka Carlever) oli Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsa päritolu on teadmata. 1385. aastal on mainitud Rakveres Henneke Karleveri (suri pärast 1390) linna foogtina (Vogt des Weichbilds zu Wesenberg). 1417. aastal esineb allikais Claus Karlever. Ilmselt tema poeg oli Lubbrecht Carlever, kes müüs oma abikaasa nõusolekul 1445. aastal Tartu piiskopkonnas Võnnu kihelkonnas talle kuulunud Tammepee mõisa, küla ja Kalenso heinamaa.^[1] Võimalik, et suguvõsale kuulus ka Ropka, kuna seda tunti hiljem Karlevere nime all.^[2]

Vaata ka

Viited

↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 88.
↑ Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992, lk 29. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.

Kirjandus

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 88.
Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992. Lk 29. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
Saare, Tiit. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Kirjastus Argo, 2006. Lk 35.

[1] Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 88.

[2] Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992, lk 29. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.

[1]

[2]