Karl Grau

Karl Grau (31. oktoober 1884 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa18. august 1952 Augsburg) oli eesti advokaat ja Viljandi linnapea. Samuti oli ta Läti aukonsul.

Haridus ja noorusaastadRedigeeri

Grau omandas alghariduse Soosaare vallakoolis, seejärel õppis ta Kolga-Jaani kihelkonnakoolis ning pärast seda 1901–1905 Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis. 1906–1911 õppis Grau Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas cand. jur. kraadiga. Tema lõpueksami teemaks oli ,,Varanduslised kuritööd Tartu ja Viljandimaal ja ühiskondlikud abinõud nende vastu võitlemiseks“.[1] Karl Grau oli korporatsioon Sakala asutajaliige ja auvilistlane.[2]

Karl Grau abiellus 1909. aastal Pärnus Valda Kalnin’iga.[3]

Viljandi aeg (1911–1918)Redigeeri

Pärast ülikooli lõpetamist 1911. aastal asus Grau tööle vandeadvokaadi abina Oskar Rütli juures Tartus. Rütli abina töötas ta pool aastat, mille järel asus Grau elama Viljandisse, kus ta hakkas tööle iseseisva vandeadvokaadina. Aastatel 1912–1918 oli Grau Viljandis ajalehe „Sakala“ vastutav toimetaja. Viljandis olles astus Grau Viljandi Põllumeeste Seltsi, kus ta valiti juhatuse liikmeks ning seejärel seltsi esimeheks. 1917. aastal valiti ta esimestel demokraatlikel valimistel Viljandi esimeseks eesti soost linnapeaks. Varem oli seda ametit pidanud ainult sakslased. Samuti valiti Grau Viljandi linna poolt Eesti Maapäeva liikmeks.[4]

Vabadussõda ja Tartu aeg (1918–1941)Redigeeri

Karl Grau astus vabadussõtta II polku lihtreameheks, kus ta üsna pea määrati sõjakohtu uurijaks. 1918. aastal kolis Grau tagasi Tartusse ja asus tööle advokaadina. Tartus elades oli Grau juriidilise ajakirja „Õigus“ toimetuse liige. Artikleid kirjutas ta igal aastal mitmete juriidiliste küsimuste kohta. Samuti andis Grau õppeülesandetäitjana 1921–1922 Tartu Ülikoolis loenguid kriminaalõiguse ajaloost. Grau organiseeris ka õigusteadlaste päevi ning oli selle ürituse iga-aastane referent, kes lahendas aktuaalseid õiguslikke küsimusi. 1932–1934 töötas Grau kriminaalprotsessi projekti koostamiseks moodustatud komisjonis, mis asus Kohtuministeeriumi juures.[4]

Grau oli tegev ka majandusalal. Ta oli osanik Tartu telefonivabrikus ja Tartu pärmivabrikus ning Räpina paberivabrikus. Samuti kuulus talle kinnisvara ning ta tegeles aktiivselt pangandusega.

Pärast nõukogude vägede taganemist 1941. aastal töötas Grau mõnda aega kohtudirektorina.[3]

PaugulusRedigeeri

Karl Grau põgenes nõukogude võimu eest oma perekonnaga Saksamaale ning asus elama Augsburg-Kriegshaberisse. Paguluses osales Grau aktiivselt mitmes organisatsioonis. Ta oli USA ala Eestlaste Keskesinduse ja Üle-Saksamaalise Keskesinduse esimees.[5] Lisaks oli Grau Punase Risti laekur.[4] Grau algatusel töötati välja EÜSL-i (Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis) uus põhikiri ning viidi läbi Saksamaa eestlaste üldvalimised.[5]

Karl Grau suri 18. augustil 1952 kell 15.20 raske haiguse tagajärjel[3] ning maeti 21. augusti pärastlõunal Augsburg-Hochfeldi protestandi-kalmistule. Matusel asetasid pärgi ja lilli ning ütlesid järelhüüdeid paljude seast korp! Sakala esindaja kolonel Ludvig Jakobsen, Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis esindaja kolonel Herman Stockeby, „Eesti Post“ ja „Eesti Rada“ esindaja Johannes Västrik. Matusetalituse viis läbi pastor Konrad Veem.[2]

Organisatsiooniline tegevusRedigeeri

Karl Grau oli Tartu Õigusteadlaste Seltsi üks eestvedajatest ning selle esimene esimees. Grau valiti ka 1930. aastal Vandeadvokaatide Nõukogu liikmeks nii Tartus kui ka Tallinnas.[2]

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Sepp, J. Karl Grau: in memoriam. – Välis-Eesti 31.08.1952, nr 35, lk 3.
  2. 2,0 2,1 2,2 Karl Grau surnud. – Eesti Post 07.09.1952, lk 6.
  3. 3,0 3,1 3,2 Karl Grau maeti. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 26.08.1952, lk 1.
  4. 4,0 4,1 4,2 Sepp, J. Karl Grau: in memoriam. – Välis-Eesti 31.08.1952, nr 35, lk 6.
  5. 5,0 5,1 Üks vana võitleja varises Manalasse: vandeadvokaat Karl Grau mälestuseks. – Võitleja, september 1952, nr 3, lk 4.
  6. "Teenetemärkide kavalerid".

KirjandusRedigeeri

Sepp, Juhan. Karl Grau: in memoriam. Vaba Eesti Sõna, 30. august 1952, lk 11.

Karl Grau maeti. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 26. august 1952, lk 1.

Karl Grau surnud. Eesti Post, 7. september 1952, lk 6.

Üks vana võitleja varises Manalasse. Võitleja, september 1952, nr 3, lk 4.