Vikipeedia

Karl Friedrich Kalk

Karl /ristitud Carl/ Friedrich Kalk (1/13. september 1804 Paldiski – 20. detsember 1885 /1. jaanuar 1886 Paldiski)[1] oli Paldiski foogtikohtunik (ühtlasi ka Paldiski linnapea) 25.03.1836-28.01.1863 /v.k./, igas mõttes väikese linna suur mees[2][3][4], kes vormis Paldiski selliseks, nagu seda paika täna tunneme.[5] Karl Friedrich Kalki 200. sünniaasta puhul paigaldati Paldiski Nikolai kiriku aeda Eesti Geograafia Seltsi eestvõttel mälestuskivi.[6]

Karl Friedrich Kalk

Perekond muuda

Tema isa oli Georg Gottlieb Kalk (sündinud 18.07.1765 v.k. Haapsalus[7], surnud 13.04.1843 v.k. Paldiskis) ja vanaisa, Georg Friedrich Kalk (Haapsalus kirjapilt Kalck; sündinud Haapsalus 6.05.1731 v.k., surnud Paldiskis 25.03.1799 v.k.). Viimane tuli Paldiskisse 1773. aastal ja oli linna esimene kindlalt teadaolev algkooliõpetaja (1773–1798) ja kantor.[8] Georg Friedrichi isa Bohard (ka Bojert) olevat Haapsallu saabunud Bremenist, ent päritolust ei ole rohkem teada, ametilt pottsepp, surnud Haapsalus 1773.[9] Ema Catharina Maria Fuhrlohn (1705–1768) oli vanast Haapsalu suguvõsast, neil oli üheksa last, kellest Georg Friedrich oli kolmas. Tema abikaasa Juliana Christina Tiedemann (1728–1808) oli samuti vanast Haapsalu bürjerite (ametilt rätsepate) perekonnast. Georg Gottlieb õppiski rätsepaks, võttis aga isalt Paldiski algkooli õpetaja ameti 1798. aastal üle ja pidas seda 1812. aastani, mil ütles koha üles (26.09.1812), kuna valiti foogtikohtunikuks, millises ametis oli 1816. aastani. Samast aastast kuni surmani ka luteriusu kiriku eestseisja (koos pojaga kogus raha Nikolai kiriku ehituseks) ning aastatel 1816–1834 kohtukirjutaja (notarius). Abiellus (1799) Dorothea Helena Strandel(l)iga (1772–1852), neil oli vaid üks poeg - Karl Friedrich - ning kasutütar Catharina Dorothea Strandel, abielus Nelken (1815–1844 Rakvere, ta mees Karl Nelken oli Rakveres aednik) ja kasupoeg Emil Wilhelm Waller (sünd 1836, 1858. aastal on märgitud käsitöölisena, edasine elukäik ei ole teada).

Karl Friedrich abiellus 1837. aastal Türi kirikus Hulda Antoinette von Sterniga (1807 Piiumetsa – 1886 Paldiski, ema poolt Stürmer).[10] Nende vanim laps, poeg Georg Karl (5.08.1838 v.k. - 30.10.1912 v.k. Paldiski surnuaial hauaplaat alles)[11] võttis oma isalt foogtikohtuniku ameti üle 1863. aastal, ent kõrvaldati ametist suurte pahandustega 1873.[12] Veetis järelejäänud elu kohtus, nüüd enamasti kaebealusena ja võlglasena. Ei abiellunud, ent lapsendas hiljem ametlikult Kalkide teenija Juula Jaanmanniga saadud tütre Serena Ellinori (1884- ?)[13], abielus Philipson, teist korda Pilmann (abielludes läks õigeusku ja võttis nimeks Sinaida), lõpuks Keks (või Kõks; tagasi luterlane)[14], vaid esimesest abielust üks poeg, Roman Vladimir Philipson (1908-?), kes 1927. aastal läks Saksamaale õppima ja Eestisse tagasi ei pöördunudki.[15] Karl Friedrichi kolmest tütrest keskmine Elisabeth Josephine (1842–1917) jäi vallaliseks ja elas Paldiskis terve elu. Kahest ülejäänud tütrest ei ole peale sünni kuskil ühtegi märget. Lapsendas mitu poissi, nagu ka Georg, aga nende elukäigust ei ole suuremat teada.

Õpingud, teadus- ja kirikualane tegevus muuda

Õppis Paldiski kreiskoolis, Tallinna Toomkoolis 1818–1822 ja Tartu Ülikooli usuteadukonnas teoloogiat ja klassikalisi keeli 1822–1825, oli Korporatsioon Estonia liige. Peale saksa, vene ja eesti keele rääkis ka inglise, prantsuse keelt ning oskas kreeka ja ladina keelt, ka heebrea keelt.

Peale ülikooli lõpetamist (1826–1833) oli koduõpetaja Põllküla mõisas, aastatel 1833–1836 Paldiski foogtikohtu kirjutaja ja 1836–1863 foogtikohtunik, mis tähendas ka linnapea ülesannete täitmist.

Alates 1842. aastast oli ta ka Paldiski koguduse organist, võttis isalt üle ka kirikueestseisja kohustused ning suuresti tema eestvedamisel ning jooniste järgi ehitati Paldiski Nikolai kirik, kus ta üle kolmekümne aasta pidas ettelugemisi. 1865. aastal palus ta end õpetaja ametisse õnnistada, see aga heakskiitu ei leidnud[16], mis tähendas, et Kalk töötas kiriku heaks kõik need aastad ilma palgata. Julgustas ka palvemaja ehitamist eestlastele ning algatas algkoolihariduse andmise eesti lastele 1860. aastatel. Hulda omakorda toetas tütarlastekooli tegevust Paldiskis (1865); mõlema kooli õpetajad said Kalkidelt tasuta korteri. Hulda korraldas ka hiljem käsitöökursusi vaesematest peredest lastele, et tüdrukutel oleks võimalik õmblustööga endale elatist teenida.

Peterburi füüsikalise keskobservatooriumi ja Keiserliku Teaduste Akadeemia korrespondent 1838. aastast, Eesti Kirjanduse Seltsi erakorraline liige ja korrespondent alates 31.03.1851 ja Eesti Statistika Komitee korrespondentliige 21.01.1855.[17] Ameerika aukonsul 16.12.1860.[18] Annetas esemeid Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Algatas regulaarsed ilmavaatlused Paldiskis 1834. aastal, mida kolm kuni kuus korda päevas tegi praktiliselt katkestusteta kuni oma surmani. See on pikemaid ja põhjalikumaid vaatluste ridu, ent kinnistas ka idee Paldiski peaaegu jäävabast sadamast, mida kasutas, et saavutada raudtee ehitus Paldiskini 1870. aastal. Viimast võib pidada pea ainuisikuliselt tema teeneks. Uue sadama ehitust aga kahjuks enam ei suutnud välja võidelda ja nii jäi töö poolikuks ning Paldiskile raudteest loodetud kasu jäi piiratuks.

Viited muuda

  1. ↑ Eichhorn, Wilhelm Friedrich (17.01.1886). "Karl Friedrick Kalk surnud /nekroloog/ ja saksa keeles Rev.Zeitung 7:1, 10.01.1886". Tallinna Sõber. Vaadatud 1.03.2020.
  2. ↑ Kaarel Tarand (11.09.2004). "Vähetähtsa linna väga tähtis mees". Päevaleht. Vaadatud 1.03.2020.
  3. ↑ Merle Prass-Siim (2014). "CFK - väikese linna suur mees". raamat. Vaadatud 1.03.2020.
  4. ↑ "Ühe suure töömehe mälestuseks". Eesti Kirik. 7.07.1938. Vaadatud 1.03.2020.
  5. ↑ Peil, Tiina (25.02.2021). "A Town That Never Was". Karib. Vaadatud 26.04.2021.
  6. ↑ "Mälestuskivi paigaldamine". Eesti Geograafia Selts. Vaadatud 1.03.2020.
  7. ↑ Kirjanduses valdavalt kasutatud sünniaeg 11.aug.1763 oli arvutatud surres antud väga täpse vanuse (aastad, kuud, päevad) järgi, mis oli siiski ekslik. Haapsalu kirikuraamatust leiab sünnikande aastast 1765 (EAA.1239.2.2 l.149p, vana numeratsioon l.352)
  8. ↑ AM.93.1.17 l.125 Carl Russwurm, Baltischport: Nachrichten über die Schulen zu Baltischport und zu Leal, 1869
  9. ↑ Haapsalu kirikuraamat EAA.1239.2.2 l.180
  10. ↑ Tallinna Sõber 26:3, 27.06.1886
  11. ↑ Päevaleht 255:2, 5.11.1912 Georg Kalk surnud; ilmekas näide, kuidas mitme põlvkonna teod on omistatud viimasele pereliikmele
  12. ↑ EAA.986.2.571 Foogtikohtu protokollid ja kirjavahetus Kubermangu-Valitsusega, Ülemmaakohtu ning teiste asutustega foogtikohtu liikmete Kalki, Reichardti ja Alexejevi ametist vabastamiseks, 1871–1878
  13. ↑ sünnikanne Paldiski kirikuraamatus EAA.1209.1.136_83; hilisemates dokumentides sünniaastaks sageli 1886
  14. ↑ Päevaleht 114:9, 29.04.1924 laulatatud Kaarli kirikus Jaan Kõks ja Sinaida Serena Pillmann
  15. ↑ ERA.1357.2.15509 Roman Philipsoni täisealiseks tunnistamine, 15.10.1926
  16. ↑ EAA.986.2.436 Kirjavahetus Kubermangu-Valitsuse ja teiste asutustega C.Kalki /Kirchenvorsteher & Ritter/ Paldiski koguduse õpetajaks nimetamisest, 1865 /digitud/
  17. ↑ EAA.986.2.568 l.50p-51 Vogtei=Gericht zu Baltisport. N1849 Acta Formulairlisten und Anstellung der Gerichtsvogts und der Beisitzer, 1847–1875
  18. ↑ Estländische Gouvernements-Zeitung 2:9, 5.01.1861
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Friedrich_Kalk&oldid=6600840"