Vikipeedia

Kajakamber

Kajakamber (inglise keeles echo chamber) on metafoor, mille kaudu kirjeldatakse olukorda, kus isiku uskumust tugevdab kommunikatsioon ja kordamine suletud süsteemis. Kajakambri metafoor põhineb akustilisel kajakambril, kus helid kõlavad õõneskambris. Kajakambrit külastades saavad inimesed otsida teavet, mis tugevdab nende olemasolevaid vaateid kui teadvustamata kinnitusmõju. See võib suurendada poliitilist ja sotsiaalset polariseerumist ja äärmuslust.[1] See mõiste on metafoor, mis põhineb akustilisel kajakambril, kus helid kõlavad.

Internetis kajava ja homogeniseeriva mõju kirjeldamiseks kasutatakse ka mõistet "kultuuriline tribalism".[2]

Ülevaade muuda

Internet on laiendanud juurdepääsetava poliitilise teabe mitmekesisust ja hulka. Positiivse poole pealt võib see luua avaliku arutelu pluralistlikuma vormi. Negatiivsest küljest võib suurem juurdepääs teabele põhjustada valikulist kokkupuudet mingit ideoloogiat toetavate kanalitega.[1] Äärmuslikus kajakambris esitab üks teabe hankija väite, mida paljud mõttekaaslased kordavad, kuulevad ja kordavad uuesti (sageli liialdatud või muul moel moonutatud kujul)[3]. Selline tegevus kordub, kuni enamik inimesi eeldab, et väite äärmuslik variant on tõsi.[4]

Oluline on eristada kajakambreid ja filtrimulle. Mõlemad mõisted on seotud viisidega, kuidas üksikisikud puutuvad kokku sisuga, kus puuduvad vastuolulised arvamused. Kõnekeeles võidakse neid mõisteid kasutada sünonüümidena. Kajakamber viitab aga üldisele nähtusele, mille kohaselt inimesed puutuvad kokku ainult mõttekaaslastelt pärineva teabega. Filtrimullid tulenevad aga algoritmidest, mis valivad sisu varasema veebikäitumise, näiteks otsinguajaloo või veebiostude põhjal.[5]

Kajakambri efekt ilmneb internetis sarnaselt mõtlevate inimrühmade koondumise tõttu. Selle tulemusel võib tekkida karjaefekt ja tunneli nägemine. Veebiarutelus kajab enda arvamus teistelt osalejatelt pidevalt vastu, mis tugevdab osalejate individuaalset uskumussüsteemi. Kajakambrites olevad isikud jäävad sinna pidama sageli seetõttu, et kajakambri liikmed aktsepteerivad suurema tõenäosusega nende arvamusi.[6] See juhtub, sest internet on võimaldanud juurdepääsu suurele hulgale hõlpsasti kättesaadavale teabele. Inimesed saavad üha enam oma uudiseid veebis ebatraditsioonilistest allikatest, näiteks Facebooki, Google'i ja Twitteri kaudu. Paljud neist veebisaitidest on loonud isikupärastamise algoritmid. Need pakuvad kasutajatele valikulist teavet, mis suuresti sõltuvalt sellest, millisele teabele on kasutaja varem positiivselt reageerinud. See sisu kureerimise meetod on asendanud traditsioonilise uudistetoimetaja funktsiooni.[7] Teabe vahendatud levitamine internetipõhiste suhtlusvõrgustike kaudu põhjustab algoritmilise filtrimulli tekkimise riski.

Veebipõhised kogukonnad killustuvad, kui mõttekaaslased grupeeruvad ja liikmed kuulevad argumente ühes kindlas suunas või kindlast ideoloogiast lähtuvalt. Teatud veebiplatvormidel, näiteks Twitteris, tekib kajakambreid tõenäolisemalt, kui teema on olemuselt poliitiline, võrreldes sellega, kui teemat peetakse neutraalseks.[8] Suhtlusvõrgustike kogukonnad on kuulujuttude tugevdajad[9], kuna inimesed võivad usaldada oma isikliku sotsiaalse rühma esitatud tõendusmaterjale rohkem kui ajakirjandust.[10] See võib luua olulisi tõkkeid kriitilise diskursuse tekkimiseks veebimeediumis. Sotsiaalne diskussioon ja jagamine kannatavad siis, kui inimestel on kitsas teabebaas ja nad ei jõua oma võrgustikust väljapoole.

Kajakambrid võivad olla inimese heaolule kahjulikud. Filtrimull võib moonutada meie enda tegelikkust, mida meie arvates välised allikad ei saanud muuta. Farnam Streeti akadeemiline ajaveebis selgitatakse, et filtrimull võib avaldada meile suuremat mõju, kui me arvame. See võib luua kajakambreid, mis panevad meid uskuma, et see, mida me reklaamide kaudu näeme, on ainus õige arvamus või perspektiiv.[11] Ka internetis pidevalt ringlevad poliitilised reklaamid soodustavad olukorda, kus kasutaja arvab, et kuuldud arvamus on ainuõige. Teisisõnu, kui faktid meile ei meeldi, ei usu me neid. Kui meile meeldib, et midagi on meile faktina esitatud, isegi kui see on vale, siis kipume seda uskuma. Kui kuuleme iga päev liiga palju meile sobivaid seisukohti, usume, et muid arvamusi pole ja meie oma on kindlasti õige.

Paljusid mitteinternetipõhised kogukonnad on samuti segregeeritud poliitiliste veendumuste ja kultuuriliste vaadete baasilt. Kajakambri efekt võib takistada inimesi märkamast keele ja kultuuri muutusi ühiskonnagruppides, mis jäävad nende omast väljapoole. Veebikajakambrid võivad mõnikord mõjutada inimese soovi osaleda sarnastes aruteludes ka mujal. 2016. aasta uuringus leiti, et Twitteri kasutajad, kes tundsid, et nende vaatajaskond Twitteris nõustub nende arvamusega, olid rohkem valmis tööl sellel teemal sõna võtma.[6]

Vastumeetmed muuda

Mõned ettevõtted on teinud jõupingutusi kajakambri mõju vähendamiseks algoritmilise lähendamise kaudu. Tuntud näide selle kohta on muudatused, mida Facebook tegi oma "Trendingu" lehele, mis on Facebooki kasutajate kohapealne uudisteallikas. Ettevõte muutis seda rubriiki, minnes teatud teema või sündmuse kohta ühe uudiseallika kuvamiselt mitme uudiseallika kuvamisele. Selle eesmärk oli pakkuda mis tahes pealkirja jaoks mitmeid uudiseallikad ning seeläbi näidata lugejatele erinevaid seisukohti ja tõlgendusi.[12][13]

On idufirmasid, kes arendavad rakendusi, mille eesmärk on julgustada kasutajaid oma kajakambreid avama. UnFound.news pakub lugejatele tehisintellekti (AI) kureeritud uudisterakendust, tutvustades neile uudiseid erinevatest ja selgelt vastukäivatest vaatenurkadest, aidates neil kujundada ratsionaalset ja informeeritud arvamust, selle asemel et alistuda omaenda eelarvamustele. Samuti sunnib see ühe ideoloogia poole kallutatud lugemismustriga lugejaid nägema erinevaid vaatenurki.[12][13] Seevastu BuzzFeed Newsi beetafunktsioon (Outside Your Bubble)[14] lisab BuzzFeed Newsi artiklite allossa mooduli, mis näitab, kuidas erinevatel platforimidel (nt Twitter, Facebook ja Reddit) on artiklile reageeritud. Selle eesmärk on suurendada läbipaistvust ja hoida ära kallutatud vestlusi, mitmekesistades sel viisil vaatenurki, mida nende lugejad tajuvad.[15]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Barberá, Pablo, et al. "Tweeting from left to right: Is online political communication more than an echo chamber?" Psychological Science 26.10 (2015): 1531–1542. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "barbera" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  2. ↑ Dwyer, Paul. "Building Trust with Corporate Blogs" (PDF). Texas A&M University: 7. Vaadatud 06.03.2008. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  3. ↑ Parry, Robert (28. detsember 2006). "The GOP's $3 Bn Propaganda Organ". The Baltimore Chronicle. Vaadatud 06.03.2008.
  4. ↑ "SourceWatch entry on media "Echo Chamber" effect". SourceWatch. 22. oktoober 2006. Vaadatud 03.02.2008.
  5. ↑ Bakshy, Eytan; Messing, Solomon; Adamic, Lada A. (5. juuni 2015). "Exposure to ideologically diverse news and opinion on Facebook". Science (inglise). 348 (6239): 1130–1132. DOI:10.1126/science.aaa1160. ISSN 0036-8075. PMID 25953820.
  6. ↑ 6,0 6,1 Hampton, Keith N.; Shin, Inyoung; Lu, Weixu (3. juuli 2017). "Social media and political discussion: when online presence silences offline conversation". Information, Communication & Society. 20 (7): 1090–1107. DOI:10.1080/1369118x.2016.1218526. ISSN 1369-118X.
  7. ↑ Hosanagar, Kartik (25. november 2016). "Blame the Echo Chamber on Facebook. But Blame Yourself, Too". Wired.com. Vaadatud 24.09.2017.
  8. ↑ Barberá, Pablo; Jost, John T.; Nagler, Jonathan; Tucker, Joshua A.; Bonneau, Richard (21. august 2015). "Tweeting From Left to Right". Psychological Science (inglise). 26 (10): 1531–1542. DOI:10.1177/0956797615594620. PMID 26297377.
  9. ↑ DiFonzo, Nicholas (11. september 2008). The Watercooler Effect: An Indispensable Guide to Understanding and Harnessing the Power of Rumors. Penguin Books. ISBN 9781440638633. Vaadatud 24.09.2017.
  10. ↑ DiFonzo, Nicholas (21. aprill 2011). "The Echo-Chamber Effect". The New York Times. Vaadatud 24.09.2017.
  11. ↑ Parrish, Shane (31. juuli 2017). "How Filter Bubbles Distort Reality: Everything You Need to Know". Farnam Street.
  12. ↑ 12,0 12,1 "AI meets News". unfound.news (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11.06.2018. Vaadatud 12.06.2018.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Echo chambers, algorithms and start-ups". LiveMint. Vaadatud 12.06.2018.
  14. ↑ "Outside Your Bubble". BuzzFeed (inglise). Vaadatud 5.03.2018.
  15. ↑ Smith, Ben (17. veebruar 2017). "Helping You See Outside Your Bubble". BuzzFeed.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kajakamber&oldid=6572144"