Ekstremism

(Ümber suunatud leheküljelt Äärmuslus)

Ekstremism ehk äärmuslus on äärmuse pooldamine või äärmusse kalduv hoiak, ideoloogia, eriti poliitikas, aga ka religioonis, majanduses või mujal.

Tänapäeval kasutatakse terminit peamiselt poliitilises või religioosses tähenduses, viidates ideoloogiale, mis ei kuulu ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute hulka. Äärmusluse mõistet võib kasutada ka majanduses.

Sõna "ekstremism" kasutatakse tihti halvustavana, väljendamaks tugevat vastumeelsust. Terminit võib kasutada ka tähenduses, mis on rohkem akadeemiline, kirjeldav ega anna hinnangut. Poliitilises tähenduses eristatakse vägivaldset ja mittevägivaldset ekstremismi.

Defineerimine

muuda

Ekstremism tähendab äärmuslik olemist, äärmuslikkuse eelistamist. Kasutatakse tänapäeval peamiselt poliitilises või religioosses kontekstis, viitamaks millelegi (üldiselt) aktsepteeritavatest sotsiaalsetest normidest tugevalt kõrvalekalduvale. Väljendit “ekstremism” kasutatakse selles kontekstis peamiselt pejoratiivina, laitva suhtumise väljendamiseks.

Ekstremismi ajalugu ja liigid

muuda

Sõna ekstremismi esimesed kasutused pärinevad 19. sajandi lõpust, kui osasid teiste poliitiliste jõududega koostööks mitte valmis olevaid radikaale hakati nimetama ekstremistideks. Ekstremismiga seotud soovimatust kompromissiks peetakse demokraatia probleemiks.

Tuntumad ekstremismi liigid on usuline ekstremism ja poliitiliste äärmustega seotud ekstremismid nagu parem- ja vasakäärmuslus.

Kriitika

muuda

Ekstremismi puhul osutatakse, et see pole iseseisev mõiste, vaid sõltub hindaja positsioonist, seejuures kasutatakse seda enamasti halvustavalt endast vaadetelt erineva grupi iseloomustamiseks. Seevastu radikaal on termin, mida pigem kasutatakse positiivselt, kuid sisuliselt viitab samuti äärmuslikkusele.

Mitmed paremäärmusluse uurimisega tegelevad sotsiaalteadlased on väitnud, et ekstremism on sildistav termin, mis ei ütle eriti midagi osutatud grupi vaadete sisu kohta. "Ka parimal juhul ei ütle see midagi olemuslikku inimeste kohta, keda see nimetab; halvimal juhul maalib aga eksliku pildi."[1]

Psühholoogias on ekstremismi peetud mitte isiku vaadete sisu või erisust määratlevaks terminiks, vaid pigem vaimse häire väljenduseks, mida saab ravida.

Eli Berman on pidanud ekstremismi ratsionaalseks strateegiaks võimu taotlemisel.

Ekstremismi mõiste kasutust on kritiseeritud väitega, et see kirjeldab ühiskonnagruppide vaateid riigi või tsentrismi positsioonilt ning devalveerib ning sulandab kokku eri gruppide vaadete sisulisi erinevusi. Ometi eristatakse tugevalt näiteks vasak- ja paremäärmuslust.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Himmelstein, Jerome L. All But Sleeping with the Enemy: Studying the Radical Right Up Close ASA, San Francisco: 1988

Välislingid

muuda