Vikipeedia

Kahevõistlus

(Ümber suunatud leheküljelt Kahevõistleja)

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. 1892. aastal oli see kavas esimesel Holmenkolleni suusafestivalil.[1]

 See artikkel räägib suusakahevõistlusest. Teiste kahevõistluste kohta vaata artiklit Kahevõistlus (täpsustus).

Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Kahevõistlus on ainus taliolümpiamängude kavva kuuluv spordiala, kus naised ei võistle. Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võistlesid naised kahevõistluses esimest korda 2021. aastal.

Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.

Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Hiljem oli kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Nüüdseks on võistluskavva üldiselt võetud vaid üks hüppevoor, millele järgneb samal päeval murdmaadistantsi sõit.

Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes jõuab esimesena finišisse. Alati sõidetakse vabastiilis.

Kahevõistluse võistlusformaadid

muuda

Individuaalne kahevõistlus

muuda

Varem toimusid Gunderseni meetodil peetav individuaalvõistluste suusahüpped ja murdmaasuusatamine eri päevadel, murdmaadistants oli 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestati ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardati täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata.

Praegusel ajal algab Gunderseni meetodil peetav võistlus ühe võistlushüppega normaalmäelt või suurelt mäelt. Võistlusel on hüpete stardijärjestus FIS-i maailma karikavõistluste jooksvale edetabelile vastupidises järjekorras, mis tähendab, et viimasena stardib võistleja, kes on selles arvestuses kõrgeimal kohal. MK-punktideta võistlejad loositakse gruppidesse ja need stardivad enne punktidega võistlejaid. Samal päeval toimub ka murdmaasõit. Stardijärjestus määratakse suusahüpete järgsete punktide alusel. Võitja stardiaeg on 00:00 ja kõik teised sportlased alustavad jälitussõitu 10-kilomeetrisel vabatehnikas distantsil vastavalt oma hüppe punktidest (15 punktine vahe = 1 minut ajakaotust) tulenevate ajaliste vahedega. Esimesena finišijoone ületanud sportlane on võitja.

Gunderseni finaalvõistlus

muuda

Gunderseni meetodi variatsioonina lähtub see võistlus traditsioonilisest kahevõistluse formaadist, mis koosneb kahest hüppest ja vabatehnikas murdmaasuusatamisest 15 kilomeetrisel distantsil. Tavaliselt võisteldakse selles formaadis MK-hooaja viimase võistlusena või mõnel muul hooaja tippvõistlusel ning osaleda on lubatud ainult maailma karikasarja üldarvestuse 30 parimal sportlasel.

Kolme päeva võistlus

muuda

Seda võistlust (Nordic Combined Triple) tutvustati hooajal 2013–2014 maailma karikasarja tippvõistlusena, sarnaselt nelja hüppemäe turneega suusahüpetes või Tour de Skile murdmaasuusatamises. Sellel on kolm võistlust kolmel päeval ja üks üldvõitja, kellele antakse lisapunkte ja auhinnaraha. Võistlusprogramm on järgmine: 1. päev: 1 hüpe ja 5 km distants Gunderseni meetodil 2. päev: 1 hüpe ja 10 km distants Gunderseni meetodil (osaleb 1. päeva võistluse 50 paremat) 3. päev: 2 hüpet ja 15 km distants individuaalne Gundersen (murdmaasõidus hüpete 30 paremat)

Sportlased võtavad oma tulemused päevast päeva kaasa. 1. päeva võistlusjärgset kaotuse aega arvestatakse suusahüpete miinuspunktides (1 sekund kaotust = 4 miinuspunkti), seejärel toimub võistlus 2. päeval ja peale sõitu arvestatakse kaotatud aeg uuesti ümber 3. päeva suusahüpete miinuspunktideks. Kolmikvõistluse võitja on esimene sportlane, kes ületab 3. päeval finišijoone.[2]

Meeskondlik kahevõistlus

muuda

Meeskondlikku kahevõistlust on peetud mitmeti alates selle tulekust võistlusprogrammidesse 1980. aastatel. Tänases formaadis on ühes võistkonnas neli sportlast, kellel on igaühel üks võistlushüpe. Kõigi nelja sportlase hüpete punktid liidetakse ja see määrab ajalised vahed järgnevaks murdmaasõidu stardiks (45 punkti taga = 1 minut ajapuudust). Kõik võistkonnaliikmed suusatavad teatesõidus vabatehnikas 5 kilomeetrit. Võistluse võidab meeskond, kes jõuab esimesena finišisse.

Meeskondlik sprint

muuda

Meeskondliku sprindi puhul koosneb võistkond kahest sportlasest. Suusahüpete osas teeb kumbki sportlane ühe võistlushüppe. Hüpete punktid liidetakse ning võistkondade punktide vahed määravad Gunderseni meetodil järjestuse sprinidistantsi stardis (30 punkti = 1 minut stardivahet). Vabatehnikastiilis sõidus suusatab kumbki sportlane kokku 7,5 kilomeetrit, kuid teatevahetus toimub iga 1,5 kilomeetri järel, mis teeb võistluse füüsiliselt raskeks. Võistluse võidab võistkond, kes jõuab esimesena finišisse.

Ühisstardiga kahevõistlus

muuda

Ühisstardiga võistlus ainus formaat, milles murdmaasõit toimub enne suusahüpet. Kõik võistlejad alustavad korraga 10 km suusadistantsi vabatehnikaga sõidus. Ajaline kaotus distantsil teisendatakse seejärel suusahüpete osa punktide vaheks. Võitja selgitatakse välja hüppevooru punktide põhjal arvestades eelnevaid punktide vahesid.[2]

Olümpiamängud

muuda

Kahevõistlus on olnud kõikide taliolümpiamängude kavas. Alates 2002. aasta mängudest teevad võistlejad nii normaalmäe kui ka suure mäe võistlustel ühe hüppe, millele järgneb suusadistants (alates 2006. aasta mängudest peetakse suusahüpped ja suusatamine ühel päeval). Meeskonnavõistluses teevad kõik neli meest ühe hüppe ja suusadistants on 4×5 km.

Aastatel 1924–1952 oli suusadistantsi pikkus 18 kilomeetrit ja 1956–2006 15 kilomeetrit, alates 2010. aasta mängudest alates sõidetakse kümme kilomeetrit. Normaalmäe meeskonnavõistlus on olnud kavas alates 1988. aasta mängudest. Alates 2010. aasta mängudest on kavas ka suure mäe individuaalvõistlus, kus suusadistantsi pikkus on samuti kümme kilomeetrit. 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel oli kavas suure mäe sprindivõistlus, kus sõideti 7,5 kilomeetri pikkune suusadistants.

2022. aasta mängude seisuga on kahevõistluses taliolümpiamängudel medaleid võitnud 16 riigi sportlased. Kõige edukam riik on 35 medaliga Norra (15 kulda, 12 hõbedat ja 8 pronksi). Järgnevad 16 medaliga Austria (3 kulda, 2 hõbedat ja 11 pronksi). 16 medalit on võitnud ka Saksamaa ning järgneb 14 medaliga Soome (4 kulda, 8 hõbedat ja 2 pronksi). 7 medalit on võitnud Saksa DV ja Jaapan, 4 medalit Prantsusmaa, Šveits ning Ameerika Ühendriigid.

Maailmameistrivõistlused

muuda

Ajaloost

muuda

Maailmameistrivõistlusi peetakse 1925. aastast. Sel ajal võistlesid kahevõistlejad 18 km distantsil koos tavasõitjatega ja hüpetes koos suusahüppajatega, mistõttu võis sportlane võita samal päeval võita mitu medalit. See formaat kehtis aastani 1939. Alates 1950. aastast toimusid kahevõistluse arvestuses eraldi suusasõidud (15 km) ja eraldi hüppevõistlus, kus kolmest läks arvesse kaks paremat. 1985. aastast hakati kasutama Gunderseni meetodit, kus suusahüpete punktid arvutati ümber murdmaasuusatamise stardivahedeks, mille alusel alustati murdmaasõitu. Võitjaks tuli esimesena finišisse jõudnud sportlane.

Meeskonnavõistlus debüteeris 1982. aastal, sprint 1999. aastal ja ühisstardist sõit 2009. aastal. Võistkondlik sprindivõistlus toimus esimest korda 2013. aastal. 2021. aastal debüteerisid naissoost suusakahevõistlejad MM-il individuaalvõistlusega, mis koosnes suusahüpete normaalmäest ja 5 km distantsist. 2023. aastal võisteldi esimest korda segavõistkondade vahelisel võistlusel.

Medaliriigid

muuda

Seisuga 6. märts 2023.

  • Meeste normaalmägi + 10 km (varem 2 hüpet + 15 (18) km): Norra 47 medalit (20 kulda, 14 hõbedat, 13 pronksi), Saksamaa 14 medalit (7 + 4 + 3), Soome 13 medalit (2 + 6 + 5), Austria 10 (0 + 4 + 6), Tšehhoslovakkia 7 (3 + 3 + 1) jt
  • Meeste suur mägi + 10 km: Saksamaa 12 medalit (5 + 3 + 4), Norra 8 medalit (2 + 5 + 1), Austria 7 (2 + 2 + 3), Prantsusmaa 5 (1 + 1 + 3), Jaapan 3 (0 + 1 + 2) jt.
  • Meeste teatevõistlus (hüpped + 4 x 5 km (3 x 10 km 1982–1993)): Norra 21 medalit (8 kulda, 9 hõbedat, 4 pronksi), Saksamaa 12 medalit (2 + 9 + 1), Austria 11 (4 + 1 + 6), Soome 8 medalit (2 + 3 + 3) jt. Jaapan 4 (3 + 0 + 1).
  • Meeste sprindi teatevõistlus (hüpped + 2x7,5 km): Saksamaa 5 medalit (2 + 1 + 2), Norra 4 medalit (0 + 3 + 1), Austria 3 (1 + 1 + 1), Prantsusmaa 2 (2 + 0 + 0) jt.
  • Kokku (koos vähe kavas olnud aladega): Norra 85 medalit (33 kulda, 32 hõbedat, 20 pronksi), Saksamaa 46 medalit (16 + 20 + 10), Austria 32 (7 + 8 + 17), Soome 23 medalit (5 + 10 + 8), Prantsusmaa 15 (5 + 2 + 8), Jaapan 12 (5 + 1 + 6) jt.

Individuaalselt

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ https://olympics.com/en/beijing-2022/sports/nordic-combined/ (vaadatud 14.2.2022)
  2. ↑ 2,0 2,1 Suusaalade kahevõistlus. Vaadatud 11. veebruar 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kahevõistlus&oldid=6741468"