Kaardi üldistamine

Kaardi üldistamine on sisu valiku ja üldistamise protsess kaardi koostamisel. Selle eesmärk on kujutatava nähtuse tüüpilisi jooni ja iseloomulikku omapära säilitada ja need vastavalt kaardi kasutusalale, teemale ja mõõtkava võimalustele kaardil esile tõsta.

Kõige rohkem mõjutab kaardi üldistamist kaardi mõõtkava, nt 1 km² pindalaga maa-ala kujutatakse:

  • 1 m² kaardil mõõtkavaga 1:1000
  • 1 dm² kaardil mõõtkavaga 1:10 000
  • 1 cm² kaardil mõõtkavaga 1:100 000
  • 1 mm² kaardil mõõtkavaga 1:1 000 000.

Loomulikult on võimatu igal juhul sama täpsuse ja põhjalikkusega maastikku kaardile panna. Väiksemad ja vähem tähtsad objektid jäetakse sageli kõrvale; mida väiksem on mõõtkava, seda rohkem on selliseid objekte.

Ka väiksed detailid ei ole tähtsad ja isegi segavad kaardi lugemist. Näiteks mäeahelike kulgemisest mäestikus saab hea ettekujutuse ainult väikesemõõtkavalise kaardi abil, topograafiline kaart selleks ei sobi.

Erinevates loodustingimustes on samadel objektidel erinev tähtsus, näiteks kõrbete ja poolkõrbete kaartidel on kaevud väga olulised, kuid neid ei märgita veega varustatud piirkondade kaartidele.

Üldistuse määr sõltub ka kaardi kasutusalast. Näiteks "Suure maailma atlase" kaartidel on kaardi sisu väga põhjalik, aga kooliatlases peaks olema sisu lihtsustatud kooli ainekava piirides.

Kaardi üldistamise põhimõtted:

  • objektide valik (kaardi sisu on piiratud vajalike objektidega, muud objektid jäetakse kõrvale);
  • kontuuride lihtsustamine (detailide arv väheneb, aga säilitatakse kontuuride omapära);
  • kvantitatiivsete näitajate üldistamine (nt leppemärkide "asula alla 500 inimesega" ning "asula 500–2000 inimesega" asemel kasutatakse leppemärki "asula alla 2000 inimesega");
  • nähtuste kvalitatiivsete näitajate üldistamine (nt okas- ja lehtmetsade asemel kujutatakse lihtsalt metsi);
  • eraldi objekte kujutatakse koos (nt eraldi ehitiste asemel kujutatakse asulate leppemärke).

Välislingid muuda