Piirkond
|
See artikkel räägib üldisest geograafia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piirkond (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) |
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. Piirkond võib olla väiksete alade kogu (nagu Lähis-Ida riigid) või suure ala osa (nagu Ida-Aasia).
Piirkonnad (liigist sõltumata) on hierarhilise iseloomuga: neid võib jagada alampiirkondadeks ja ühendada ülempiirkondadeks.
Piirkondade olemust on uurinud geograafid David Harvey ja Peter Haggett.
Liigid
muudaGeograafias jagatakse piirkonna liike järgmiselt:
- Tavapärased piirkonnad, näiteks maailmajaod kooliatlases;
- tüpoloogilised regioonid ehk territoriaalsed klassid – teatud tunnus(t)e alusel sisemiselt ühtlased, samal ajal omapärased, kõigist teistest erinevad alad;
- funktsionaalsed regioonis ehk süsteemregioonid – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära neilt (sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks);
- halduspoliitilised regioonid – riikide ja nende haldusüksuste territooriumid (luuakse juhtimise eesmärgil);
- põllumajandusregioon – ala, mis on ühtlane neis harrastatava põllumajanduse iseloomu poolest ja erineb sellega ülejäänud maailmast;
- üldregioon – seda määratleb klassifitseerimistunnus, mille sisu haarab kogu loodust;
- süsteemregioon – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära. Sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks;
- lihtregioon – selle moodustab üks kindel suhe. Näiteks on poliitiline lihtregioon riik, s.o inimesed, kes ta moodustavad ja talle alluvad, koos oma elupaikade, teede ja sideliinidega, mille abil need riigiasutustega ühendust peavad;
- liitregioon – selle moodustavad mitu erinevat suhet. Liitregiooniks on näiteks agraartööstuskompleks – talud, mis lasevad oma piima, liha, vilja jms toodangu töödelda ühtedes ja samades keskustes paiknevates toiduainetööstuse ettevõtetes, samuti kasutavad samades keskustes pakutavaid äriteenuseid.
Biogeograafias eristatakse zoogeograafilisi ja fütogeograafilisi regioone.
Eesti piirkonnad
muudaEestit on läbi aegade jagatud erinevateks piirkondadeks. Arengutasemelt on erinevused suured Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ning Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Olulised erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel tulenevad looduslikest tingimustest ja ajaloolisest arengust.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Udo Pragi. Sissejuhatus inimgeograafiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.